Notari tasu seaduse muudatused ja uued pärimismenetluse tasud alates 20.03.2016

Notari tasu seaduse muudatused alates 20.03.2016 kehtestavad uued tasud Euroopa pärimistunnistuse toimingutele ja täpsustavad pärimismenetluse kulusid.

20.03.2016 jõustusid Notari tasu seaduse olulised muudatused, mis toovad kaasa mitmeid täiendusi pärimismenetlusega seotud toimingute tasustamises. Käesolev ülevaade annab praktilist kasu kõigile, kes puutuvad kokku pärimisasjade lahendamisega, tutvustades uusi Euroopa pärimistunnistuse tasumäärasid ning muid seaduses tehtud täpsustusi ja muudatusi.

Pärimismenetluse ja Euroopa pärimistunnistuse tasude muudatused

Olulisemad muudatused puudutavad pärimismenetlust ja Euroopa pärimistunnistusega seotud toiminguid. Seadusesse on lisatud täiesti uued tasumäärad ja täpsustatud olemasolevaid reegleid.

  • Paragrahvi 31 punktis 17 tõusis tunnistuse väljastamise tasu seniselt 6,35 eurolt 10 eurole. Samuti täienes sätte sõnastus: varem oli tasu ette nähtud tunnistuse väljastamise eest Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta, uues redaktsioonis aga tunnistuse väljastamise eest notariaaldokumendi õigusliku jõu kohta Eesti Vabariigis ja Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi kohta.
  • Paragrahvi 31 lisati uus punkt 32, mida varasemas redaktsioonis ei olnud. See kehtestab Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamise tasuks 42 eurot.
  • Paragrahvi 31 lisati uus punkt 33, mida varasemas redaktsioonis ei olnud. See kehtestab Euroopa pärimistunnistuse tõestamise tasuks 51 eurot.
  • Paragrahvi 31 lõiget mitut tehingut sisaldava dokumendi kohta pärimismenetluses täiendati. Varem võeti tasu ainult pärimismenetluse algatamise eest, kui pärandi vastuvõtmise või pärandist loobumise avaldus sisaldus pärimismenetluse algatamise avalduses. Uue redaktsiooni kohaselt kohaldatakse sama reeglit ka siis, kui algatamise avalduses sisaldub Euroopa pärimistunnistuse avaldus.

Uued reeglid tasu maksmiseks kohustatud isikutele

Seoses uute Euroopa pärimistunnistuse toimingute lisandumisega täiendati ka tasu maksmise kohustuse jaotust.

  • Seadusesse lisati täiesti uus paragrahvi 38 lõige 4, mida varasemas redaktsioonis ei olnud. See sätestab, et Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamise tasu (§ 31 punktis 321 sätestatud tasu) on kohustatud maksma isik, kes avalduse esitab.
  • Sama lõike kohaselt peab Euroopa pärimistunnistuse tõestamise tasu (§ 31 punktis 331 sätestatud tasu) maksma isik, kelle taotlusel Euroopa pärimistunnistus tõestatakse.
  • Kui Euroopa pärimistunnistuse avalduse on ühiselt esitanud mitu taotlemiseks õigustatud isikut, vastutavad kõik taotlejad nimetatud tasude maksmise eest solidaarselt.

Tehnilised muudatused ja viidete korrastamine

Suur osa seaduse muudatustest on tehnilist laadi ja puudutavad Riigi Teataja viidete eemaldamist sätete lõpust, ilma et sätete sisuline tähendus või numbrilised määrad oleksid muutunud.

  • Muudatused tehti järgmistes paragrahvides: § 1, § 2 lg 4, § 3 lg 7, § 5 lg 2, § 9 lg 4, § 10 lg 1, § 13, § 19 lg 3, § 22 lg 2, § 25, § 29 lg 1 p 1, § 29 lg 3 p 3, § 31 (kandeavalduse edastamise tasu), § 33, § 33 lg 1, § 33 lg 2, § 33 lg 3, § 36 lg 2, § 36 lg 3, § 38 lg 3, § 39 lg 2, § 40 lg 3, § 40 lg 3 p 6, § 40 lg 4, § 42, § 45 ja § 50.
  • Nendes sätetes eemaldati teksti lõpust varasemad viited Riigi Teataja (RT) avaldamismärgetele, kuid sisu jäi samaks. Näiteks notari tasu mõiste (§ 1), tehinguväärtuse määramise alused (§ 3 lg 7), reaalservituudi tehinguväärtus (§ 10 lg 1), abielu sõlmimise ja lahutamise tasud (§ 33) ning muud sarnased sätted säilitasid oma senise sisu ja määrad.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes toob Notari tasu seaduse muudatus alates 20.03.2016 kaasa selged ja konkreetsed tasumäärad Euroopa pärimistunnistusega seotud toimingutele. Euroopa pärimistunnistuse avalduse tõestamine maksab nüüd 42 eurot ja tõestamine 51 eurot, kusjuures ühise taotluse korral vastutavad taotlejad tasu eest solidaarselt. Lisaks tõusis Eesti Vabariigis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi tunnistuse väljastamise tasu 10 eurole. Muud seaduse muudatused on valdavalt tehnilised, korrastades Riigi Teataja viiteid sätete tekstis.

Õigusaktid