Käesolev ülevaade käsitleb Notari tasu seaduse olulisi muudatusi, mis jõustusid 08.06.2009. Muudatuste eesmärk on ajakohastada notari tasude määramise aluseid, kehtestada uued tehinguväärtuste alampiirid ning täpsustada tasu maksmise ja sissenõudmise korda, pakkudes seeläbi selgust nii notaritele kui ka teenuse kasutajatele.
Tehinguväärtuste alampiiride ja tasumäärade muutused
Seaduse muudatustega tõsteti oluliselt tehinguväärtuste alampiire mitmetes valdkondades, mis mõjutab otseselt notaritasude arvutamist:
- Kinnisasja või ehitise minimaalne tehinguväärtus tõusis seniselt 10 000 kroonilt 100 000 kroonile (§ 4).
- Kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtus suurenes 2000 kroonilt 20 000 kroonile (§ 4).
- Kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva mõttelise osa minimaalväärtus tõusis 6000 kroonilt 60 000 kroonile (§ 4).
- Reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus tõusis 2000 kroonilt 10 000 kroonile ning minimaalne aastaväärtus 1000 kroonilt 4000 kroonile (§ 10 lg 1 ja lg 3).
- Reaalkoormatise minimaalne aastaväärtus tõusis samuti 1000 kroonilt 4000 kroonile (§ 13).
- Abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu minimaalne tehinguväärtus tõusis 5000 kroonilt 100 000 kroonile (§ 19 lg 2).
Kindla tasumääraga toimingute ja ametiteenuste uuendused
Seaduses kehtestati uued kindlad tasumäärad mitmetele igapäevastele toimingutele (§ 31):
- Testamendi tõestamise tasu tõusis 200 kroonilt 510 kroonile (punkt 27).
- Abikaasade vastastikuse testamendi tõestamine tõusis 300 kroonilt 650 kroonile (punkt 29).
- Füüsilise isiku muu volituse tõestamine tõusis 30 kroonilt 400 kroonile (punkt 2) ning juriidilise isiku volituse tõestamine 100 kroonilt 770 kroonile (punkt 3).
- Allkirja ja allkirjanäidise kinnitamine tõusis 10 kroonilt 200 kroonile (punkt 12).
- Pärimismenetluse algatamise avalduse tõestamise tasuks kehtestati 1000 krooni (punkt 32) ning pärijate väljaselgitamise ja pärimistunnistuse väljastamise tasuks 1600 krooni (punkt 33).
Lisaks muudeti ametiteenuste tasustamise põhimõtteid. Tasu ametiteenuste eest on nüüd kokkuleppeline, välja arvatud lepitusteenuse osutamisel Notarite Koja kaudu (§ 33). Abielu sõlmimise või lahutamise kinnitamise tasuks kehtestati 1000 krooni (§ 33 lg 1).
Tasu maksmise, sissenõudmise ja vabastamise kord
Uues redaktsioonis täpsustati oluliselt tasu sissenõudmise ja maksmisest vabastamise reegleid, et tagada poolte õiguste kaitse:
- Notaril tekib õigus tasu nõuda toimingu lõpuleviimise päeval ning ta on kohustatud esitama arve (§ 40 lg 1 ja lg 2).
- Võimalik on kokku leppida tasu osade kaupa maksmises kuni kuueks kuuks intressivabalt (§ 40 lg 1 ja lg 2).
- Füüsilist isikut saab majandusliku seisundi tõttu osaliselt või täielikult vabastada teatud ametitoimingute tasust, esitades taotluse 10 päeva jooksul kohtule (§ 40 lg 1 ja lg 2).
- Kui tõestatud dokument tuleb ümber teha notari vea tõttu, siis uut tasu ei võeta (§ 41).
- Notari tasu ja kulutuste nõude aegumistähtaeg on üks aasta (§ 42).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 08.06.2009 jõustunud Notari tasu seaduse muudatused kaasa olulise tasumäärade ja tehinguväärtuste alampiiride tõusu. Kinnisasjade, reaalservituutide ja abieluvaralepingute minimaalsed tehinguväärtused tõusid mitmekordselt, samuti suurenesid kindla tasumääraga toimingute, nagu testamentide ja volituste tõestamise tasud. Samal ajal muudeti ametiteenuste tasud kokkuleppeliseks ning täpsustati tasu sissenõudmise, osade kaupa maksmise ja maksmisest vabastamise korda, tagades selgemad reeglid nii notaritele kui ka menetlusosalistele.
Õigusaktid
- Notari tasu seadus NotTS