Käesolev artikkel annab põhjaliku ja detailse ülevaate Notari tasu seaduse olulistest muudatustest, mis jõustusid ja hakkasid kehtima alates 01.07.2002. Muudatuste peamine eesmärk on täpsustada tehinguväärtuse määramise aluseid ning korrastada notari tasude arvutamise, selgitamise ja sissenõudmise korda, pakkudes seeläbi suuremat õigusselgust nii notaritele kui ka kõigile teenuse kasutajatele.
Tehinguväärtuse määramise aluste ümberstruktureerimine
Notari tasu seaduse paragrahvis 3 viidi läbi ulatuslik sätete ümberstruktureerimine. Mitmete lõigete asukohti ja sõnastusi muudeti, et täpsustada tehinguväärtuse määramise reegleid.
Lõikes 3 asendati senine kohustiste mahaarvamise keeld reegliga, mis määrab tehinguväärtuse usaldusväärsete andmete (nt maa maksustamishind, hüpoteegi suurus, ehitise hind või kindlustussumma) alusel, kui poolte avaldatud hind on harilikust väärtusest väiksem.
Kohustiste mahaarvamise keeld viidi üle lõikesse 4. Lõikes 5 asendati senised minimaalväärtuste määrad reegliga, mille kohaselt määratakse tasu harilikule väärtusele lähima tehinguväärtuse järgi, kui erinevate andmete alusel saadakse mitu erinevat väärtust.
Lõikes 6 sätestatakse nüüd, et notaril ei ole õigust nõuda täiendavaid dokumente tehinguväärtuse tõendamiseks, välja arvatud seaduses sätestatud erandjuhud. Lõikes 7 sätestatakse tehinguväärtuse ülempiiriks 100 000 000 krooni.
Uued ja muudetud sätted asjaõiguste ning lepingute puhul
Seadusesse lisati mitmeid täiesti uusi lõikeid ja täpsustati olemasolevaid asjaõiguste väärtuse määramise reegleid. Paragrahvi 10 lisati uus lõige 2, mis sätestab reaalservituudi tehinguväärtuse määramise teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise alusel, kui see on suurem esimese lõike alusel arvutatud väärtusest. Varem sellist sätet seaduses ei olnud.
Paragrahvis 11 tehti muudatusi kasutusvalduse tehinguväärtuse määramisel. Lisati uus lõige 4, mis sätestab kasutusvalduse minimaalseks aastaväärtuseks 4% kasutusvalduse eseme väärtusest. Füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse kordaja säte (lõige 2) ja laeva kasutusvalduse minimaalse aastaväärtuse säte (lõige 5) kustutati vanas asukohas ning lisati uuesti uute sätetena.
Paragrahvis 12 lisati uus lõige 2 elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtuse kohta ja lõige 4 elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalse aastaväärtuse kohta (4% elamu väärtusest).
Paragrahvis 14 lisati uus lõige 2, mis sätestab minimaalse tehinguväärtuse kinnisasjale hoonestusõiguse seadmisel.
Notari tasu selgitamine, sissenõudmine ja vaidlustamine
Olulised täiendused puudutavad ka notari tasude selgitamist ja vaidlustamist. Paragrahvi 39 lisati uus lõige 1, mis kohustab notaril selgitama kohustatud isikule tasu määra ning selle maksmise ja sissenõudmise korda. Eelmises redaktsioonis vastavat kohustust otsesõnu kirjas ei olnud.
Seadusesse lisati täiesti uus paragrahv 46, mis annab kohustatud isikule õiguse esitada ühe kuu jooksul alates arve esitamisest kohtule kaebuse notari tasu ebaõige määramise kohta.
Lisaks lisati uus paragrahv 48, mis välistab riigilõivu mõiste notari tasu tähendusest välisesinduste ametiisikute ning valla- ja linnasekretäride tehtavate toimingute puhul.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et 01.07.2002 jõustunud Notari tasu seadus tõi kaasa olulise sätete ümberstruktureerimise ja täpsustamise. Peamised muudatused puudutavad tehinguväärtuse määramise aluseid, asjaõiguste nagu reaalservituudi ja kasutusvalduse väärtuse arvutamist ning notari tasu sissenõudmise ja vaidlustamise korda. Lisati uued kohustused notarile tasude selgitamiseks ning kehtestati selge kaebuste esitamise kord kohtule ühe kuu jooksul. Need muudatused aitavad tagada, et notari tasude määramine on läbipaistvam ja arusaadavam kõigile osapooltele.
Õigusaktid
- Notari tasu seadus NotTS