Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Notari tasu seaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 01.05.2004. Muudatused toovad kaasa olulisi täpsustusi tehinguväärtuste määramisel ja notari tasude arvutamisel, pakkudes lugejale praktilist kasu tehingute kulude planeerimisel.
Kohustise täitmise tagamine ja reaalservituudid
Notari tasu seaduse muudatused täpsustavad kohustise täitmise tagamise tehinguväärtuse määramist. Paragrahvi 9 lõike 2 kohaselt on hüpoteegi seadmisel ja lõpetamisel (kustutamisel) tehinguväärtuseks 2/3 hüpoteegi summast. Muu pandi puhul on selleks pandi summa või nõude summa. Lõike 3 kohaselt määratakse tehinguväärtus kõrgema väärtusega tehingu järgi, kui dokument sisaldab nii tehingut kui ka selle täitmise tagamise tehingut. Varem reguleeris lõige 3 hüpoteegi ja muu pandi seadmist ning lõpetamist.
Paragrahvis 10 muudeti reaalservituudi tehinguväärtuse reegleid:
- Lõike 1 kohaselt on reaalservituudi tehinguväärtus valitseva kinnisasja väärtuse suurenemise väärtus. Kui määratud on aastaväärtus, on tehinguväärtuseks aastaväärtuste summa kuni 25 aasta eest (minimaalne aastaväärtus on 1000 krooni). Varem oli selles lõikes kirjas hüpoteegi seadmise tehinguväärtus.
- Lõike 2 kohaselt on tehinguväärtuseks teeniva kinnisasja väärtuse vähenemise väärtus, kui see on suurem lõike 1 alusel arvutatust. Varem reguleeris see lõige dokumente, mis sisaldavad tehingut ja tagatistehingut.
- Lõike 3 kohaselt on reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus 2000 krooni. Varem reguleeris see lõige registris pandiõiguse järjekoha muutmist.
Kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus
Kasutusvalduse (§ 11) ja isikliku kasutusõiguse (§ 12) tehinguväärtuse määramise korda ajakohastati oluliselt.
Kasutusvalduse muudatused
Paragrahvi 11 muudatused hõlmavad järgmist:
- Lõike 1 kohaselt on tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus aastaväärtuste summa kuni 25 aasta eest (varem reguleeris see lõige reaalservituudi tehinguväärtust).
- Lisati uus lõige 2, mis sätestab füüsilise isiku kasuks seatud tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtuse kordsena sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest. Varasemas redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
- Lõike 3 kohaselt on juriidilise isiku tähtajatu kasutusvalduse tehinguväärtus 20-kordne aastaväärtus (varem oli seal reaalservituudi minimaalne tehinguväärtus).
- Lõike 4 kohaselt on kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus 4% kasutusvalduse eseme väärtusest (varem oli seal tähtajalise kasutusvalduse tehinguväärtus).
- Lisati uus lõige 5, mille kohaselt on laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva ja teisaldatava ujuvvahendi kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus 1% eseme väärtusest.
Isikliku kasutusõiguse muudatused
Paragrahvi 12 muudatused reguleerivad isikliku kasutusõiguse tehinguväärtust:
- Lõike 1 kohaselt on tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguvääus aastaväärtuste summa kuni 25 aasta eest (varem oli seal juriidilise isiku kasutusvalduse tehinguväärtus).
- Lisati uus lõige 2, mis sätestab elamule seatud tähtajatu isikliku kasutusõiguse tehinguväärtuse kordsena sõltuvalt kasutaja vanusest. Varasemas redaktsioonis seda sätet ei olnud.
- Lõike 3 kohaselt määratakse tehinguväärtus vastavalt §-le 10, kui isiklik kasutusõigus vastab sisult reaalservituudile (varem oli seal laeva kasutusvalduse minimaalne aastaväärtus).
- Lõike 4 kohaselt on elamule seatud isikliku kasutusõiguse minimaalne aastaväärtus 4% elamu väärtusest (varem oli seal tähtajalise isikliku kasutusõiguse tehinguväärtus).
Äriühingute, ühise omandi ja pärimisega seotud toimingud
Äriühingutega seotud toimingute (§ 18) tehinguväärtuse määramist täpsustati mitmes lõikes:
- Lõike 1 kohaselt sisaldab osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutamislepingu või -otsuse tehinguväärtus ka põhikirja tehinguväärtust ja on kavandatav osa- või aktsiakapitali suurus (varem oli seal loosimise ja liisuheitmise tehinguväärtus).
- Lõike 2 kohaselt on ühinemislepingu tehinguväärtus ühendava või asutatava äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus või osanike sissemaksete summa (varem oli seal varaloendi tehinguväärtus).
- Lõike 3 kohaselt on jagunemislepingu või jagunemiskava tehinguväärtus omandavate äriühingute osa- või aktsiakapitalide suurus ja/või osanike sissemaksete summa (varem oli seal enampakkumise tehinguväärtus).
- Lõike 4 kohaselt on äriühingu organi otsuste tehinguväärtus 1/4 osa- või aktsiakapitalist või osanike sissemaksete summast (varem oli seal asutamislepingu tehinguväärtus).
- Lõike 5 kohaselt on asutamis-, ühinemis- ja jagunemistehingute väärtuse alampiir 2000 krooni ning ülempiir sõltub ühingu liigist (täis- ja usaldusühingul 10 000 krooni, osaühingul 10 000 000 krooni, aktsiaseltsil 100 000 000 krooni). Varem oli seal ühinemislepingu tehinguväärtus.
- Lõike 6 kohaselt on määramatu tehinguväärtuse korral väärtuseks lõikes 5 nimetatud alampiir (varem oli seal jagunemislepingu tehinguväärtus).
Ühise omandiga seotud toimingute (§ 19) ja pärimisõiguslike toimingute (§ 20) muudatused:
- Paragrahvi 19 lõike 1 kohaselt on kaasomandis oleva vara jagamise või kasutuskorra kindlaksmääramise tehinguväärtus jagatava või määratava vara väärtus (varem oli seal äriühingu organi otsuste tehinguväärtus).
- Lõike 2 kohaselt on abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu tehinguväärtus lepingu esemeks oleva vara väärtus, minimaalselt 5000 krooni (varem oli seal äriühingute tehingute alampiirid).
- Lõike 3 kohaselt on omandiõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus tunnistusel märgitud vara väärtus (varem oli seal määramatu tehinguväärtuse reegel).
- Paragrahvi 20 lõike 1 kohaselt on pärimisõiguse tunnistuse väljastamise tehinguväärtus pärandvara väärtus (varem oli seal kaasomandi jagamise tehinguväärtus).
- Lõike 2 kohaselt on pärandvara hoiuabinõude tarvituselevõtmise tehinguväärtus vastava vara väärtus (varem oli seal abieluvaralepingu tehinguväärtus).
Notari tasu määramine, sissenõudmine ja aegumine
Seadusesse viidi sisse olulised täiendused seoses tasude sissenõudmise ja aegumisega:
- Paragrahv 30 sätestab uue tasu tehingu projekti koostamise eest, kui tehingu tõestamist ei järgne (pool tehingu tõestamise tasust). Varasemas redaktsioonis seda sätet ei olnud.
- Paragrahv 42 lisab uue sätte, mille kohaselt on notari tasu ja tehtud kulude nõude aegumistähtaeg üks aasta notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest või muu kulu tekkimisest. Varasemas redaktsioonis seda sätet ei olnud.
- Paragrahvi 41 kohaselt ei võeta dokumendi ümbertegemise või uuesti tõestamise eest tasu, kui see on vajalik notari vea tõttu (varem oli seal tasu sissenõudmise õiguse tekkimise aeg).
- Paragrahvi 43 kohaselt tagastab notar arvutusvea avastamisel enammakstud tasu kohe (varem oli seal kohustus märkida tasu suurus dokumendile).
- Paragrahvi 44 lõike 1 kohaselt võib taotleja teha ettemakse eeldatava tasu ulatuses (varem oli seal tasu vabastamine notari vea puhul). Lõike 2 kohaselt tagastatakse enammakstud ettemaks kohe pärast arve esitamist (varem oli seal nõude aegumistähtaeg).
- Paragrahvi 45 kohaselt on notaril õigus esitatud dokumente kinni pidada kuni tasu ja kulude maksmiseni, kuid mitte kauem kui aegumistähtaja jooksul (varem oli seal enammakstu tagastamine arvutusvea puhul).
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks toovad Notari tasu seaduse muudatused alates 01.05.2004 kaasa selgemad reeglid tehinguväärtuste määramisel erinevate toimingute puhul, nagu hüpoteegid, reaalservituudid, kasutusvaldused ja äriühingute toimingud. Lisaks kehtestatakse uued sätted tehingu projekti koostamise tasule ja määratakse kindlaks notari tasu nõude üheaastane aegumistähtaeg. Need muudatused tagavad suurema õiguskindluse ja läbipaistvuse nii notaritele kui ka teenuse kasutajatele.
Õigusaktid
- Notari tasu seadus NotTS