Käesolev artikkel annab põhjaliku ja detailse ülevaate Mittetulundusühingute seaduse olulistest muudatustest, mis jõustusid ja hakkasid kehtima alates 19.12.2012. Need seadusemuudatused lihtsustavad märkimisväärselt mittetulundusühingute igapäevaseid registritoiminguid, ühinemise ja jagunemise menetlusi ning täpsustavad andmete esitamise ja registri avalikkuse nõudeid, pakkudes ühingutele praktilist kasu asjaajamise kiirendamisel.
Tegevusala ja avalduste esitamise uued reeglid
Mittetulundusühingute seaduse paragrahvi 8 lõike 1 muudatusega kehtestati kohustus teatada registrile avalduse esitamisel oma kavandatud põhitegevusala ning edaspidi ka tegevusalade muutumisest. Tegevusalade näitamisel tuleb lähtuda Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist. Sellest kohustusest on vabastatud usulised ühendused, erakonnad ja korteriühistud, kes ei pea oma põhitegevusala registrile teatama.
Lisaks sätestab uus paragrahvi 8 lõige 4, et notariaalselt kinnitatud avaldused koos vajalike dokumentidega tuleb registripidajale esitada avalduse kinnitanud notari vahendusel elektrooniliselt. Mõjuval põhjusel võib kasutada ka teise notari abi, ning notaril on kohustus selgitada isikule dokumentidele kehtivaid nõudeid.
Majandusaasta andmete registreerimine
Seadusesse viidi sisse olulised täiendused seoses majandusaasta perioodiga. Paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 ja paragrahvi 89 punkti 8 kohaselt kantakse registrisse ning registrikaardile ühingu majandusaasta algus ja lõpp.
Selle sujuvaks rakendamiseks lisati seadusesse uus paragrahv 111, mis reguleerib olemasolevate andmete ülekandmist:
- Registripidaja kannab juba registris olevate mittetulundusühingute majandusaasta alguse ja lõpu registrisse põhikirja järgi.
- Andmete kandmine toimub ilma kandeavalduse ja kandemääruseta.
- Kandele ei kohaldata äriseadustiku ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavaid sätteid ning selle toimingu eest ei võeta riigilõivu.
Ühinemise ja jagunemise menetluse lihtsustamine
Ühinemise ja jagunemise regulatsioonis loobuti asukohajärgsete registripidajate vahelisest keerukast asjaajamisest. Paragrahvide 62 lõike 2 ja 71 lõike 2 muudatustega liidetakse kõik ühinemise või jagunemisega seotud avaldused ühte menetlusse, mida menetleb üksainus registripidaja. Vajaduse korral teeb teise asukoha registripidaja dokumendid menetlevale registripidajale kättesaadavaks.
Sellega seoses muudeti ka paragrahve 60, 64, 69 ja 74, kust eemaldati nõuded esitada avaldused konkreetselt ühingu asukohajärgsele registripidajale. Paragrahvi 74 lõike 6 kohaselt kannab registripidaja esmalt registrisse uued ühingud, seejärel jagunemise ning teeb uute ühingute juurde märke jagunemise kande aja kohta.
Registripidamise moderniseerimine ja avalikkus
Paragrahvi 75 lõike 4 kohaselt võivad maakohtute registriosakonnad nüüd menetleda ka teiste osakondade kandeid, mis kaotab range piirkondliku piirangu. Paragrahvi 77 kohaselt on registriandmetega tutvumine muutunud kättesaadavamaks – lisaks registriosakonnale saab andmetega tutvuda notaribüroos või veebilehe kaudu, samuti saab kinnitatud väljatrükke notaribüroost.
Registrikartoteegi mõiste asendati registrikaardiga ning paragrahvi 90 lõiked 1–3 registrikaartide füüsilise hoidmise kohta tunnistati kehtetuks. Paragrahvi 85 lõike 3 kohaselt on lubatud esitada ka elektroonilisi ametlikult kinnitatud ärakirju, mis on varustatud digiallkirja või digitempliga.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid Mittetulundusühingute seaduse 19.12.2012 jõustunud muudatused kaasa olulise asjaajamise lihtsustamise ja moderniseerimise. Peamised uuendused puudutavad põhitegevusala teatamist, majandusaasta perioodi automaatset registrisse kandmist ilma riigilõivuta ning ühinemis- ja jagunemismenetluste koondamist üheainsa registripidaja kätte. Samuti kaasajastati registriandmete kättesaadavust notarite ja veebikeskkonna kaudu ning võimaldati elektrooniliste ametlikult kinnitatud dokumentide esitamist, mis muudab kogu asjaajamise ühingute jaoks märksa kiiremaks ja mugavamaks.