Alates 14.07.2007 jõustusid olulised Maksukorralduse seaduse muudatused, mis reguleerivad maksusaladust sisaldava teabe edastamist riigiasutustele. Seadusemuudatuse peamiseks praktiliseks eesmärgiks on võimaldada maksuhalduril edastada vajalikke andmeid Riigikogu komisjonidele, et tagada nende seadusjärgsete ülesannete tõrgeteta ja täpne täitmine.
Maksusaladuse avaldamise korra täienemine
Maksukorralduse seaduse paragrahv 29 reguleerib seda, kuidas ja millistele asutustele võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet. Alates 14.07.2007 jõustunud redaktsioonis on seda nimekirja täiendatud uue punktiga.
Selle muudatuse kohaselt on maksuhalduril nüüd õigus edastada teavet:
- Riigikogu komisjonile ulatuses, mis on vajalik komisjonile seaduse või Riigikogu otsusega pandud ülesannete täitmiseks.
Eelmises seaduse redaktsioonis, mis kehtis kuni 13.07.2007, vastavat sätet paragrahvi 29 punktis 4 ei olnud. Tegemist on täiesti uue õigusliku alusega, mis võimaldab parlamendikomisjonidel oma tööd tõhusamalt teha, saades vajadusel juurdepääsu muidu konfidentsiaalsele maksuteabele.
Muudatuse mõju ja rakendamine
Uus regulatsioon seab selged piirid andmete edastamisele. Maksuhaldur ei tohi andmeid väljastada piiramatult, vaid üksnes konkreetses mahus, mis on vajalik Riigikogu komisjoni seadusjärgsete ülesannete täitmiseks.
See tähendab, et iga andmete küsimise ja väljastamise juhtum peab olema põhjendatud komisjonile pandud kohustustega, mis tulenevad otse seadusest või Riigikogu otsusest.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks tõi 14.07.2007 jõustunud Maksukorralduse seaduse muudatus kaasa olulise täienduse maksusaladuse avaldamise korras. Seaduse paragrahvi 29 täiendati punktiga 4, mida varasemas redaktsioonis ei eksisteerinud. Selle muudatusega anti maksuhaldurile õigus avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Riigikogu komisjonile, kui see on vajalik komisjoni seadusjärgsete ülesannete täitmiseks. Tegemist on olulise sammuga parlamendi kontrolli- ja uurimiskomisjonide töö tõhustamisel.