Alates 01.10.2023 jõustuvad maksukorralduse seaduse muudatused, mis kehtestavad uued nõuded ehitustööde registreerimisele ja loovad töövõtuahela ning töötamise kestuse andmekogu. Need muudatused aitavad tõhustada riiklikku järelevalvet ehitussektoris, kohustades peatöövõtjaid ja alltöövõtjaid esitama täpseid andmeid töötajate ja töövõtuahelate kohta.
Uus töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu
Maksukorralduse seadusesse lisatakse täiesti uus töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (§ 25), mis toimib maksukohustuslaste registri alamregistrina. Selle andmekogu eesmärk on tagada Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile ning Politsei- ja Piirivalveametile vajalikud andmed riikliku järelevalve teostamiseks.
Andmete esitamise kohustus tekib ehitustöödel, mis vastavad järgmistele tingimustele:
- Ehitustööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ja ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut.
- Ehitustööde eeldatav maht ületab 500 inimtööpäeva.
Peatöövõtja ja ehitusettevõtja uued kohustused
Seaduse muudatustega pandi peatöövõtjale ja teistele ehitusettevõtjatele konkreetsed kohustused andmete edastamiseks ja registreerimissüsteemi tagamiseks (§ 25).
Peatöövõtja on kohustatud:
- Esitama maksuhaldurile andmed ehitustööde ja tellija kohta vähemalt kolm tööpäeva enne ehitustööde alustamist.
- Tagama ehitusplatsile nõuetele vastava elektroonilise registreerimissüsteemi paigaldamise ja selle töökorras oleku.
- Esitama maksuhaldurile kord päevas isikute eelmisel päeval viibitud summeeritud aja ning kuni kolm korda nädalas isikustamata sisenemise ja lahkumise kellaajad sekundi täpsusega.
- Säilitama registreerimisandmeid ehitustööde ajal ja neli kuud pärast nende lõpetamist.
Iga ehitusettevõtja (sh peatöövõtja) on kohustatud esitama andmed oma ehitustööde ja alltöövõtjate kohta enne tööde alustamist, märkima lubatud isikud ning tagama, et neil on olemas vajalik tuvastusvahend sisenemise ja lahkumise fikseerimiseks.
Andmete parandamine ja sunniraha rakendamine
Uued sätted reguleerivad ka andmete parandamist ja sunnimeetmeid kohustuste täitmata jätmise korral (§ 25).
Andmete parandamise reeglid on järgmised:
- Vea ilmnemisel tuleb ebaõige kanne viivitamata parandada või esitada maksuhaldurile taotlus selle parandamiseks.
- Kui andmete esitamisest on möödas üle kolme kuu, saab andmeid parandada üksnes põhjendatud taotluse alusel maksuhalduri otsusega, mis tehakse 30 päeva jooksul.
Kohustuste täitmata jätmisel võib maksuhaldur määrata sunniraha (§ 25), mis ei tohi kokku ületada 3300 eurot (esimesel korral kuni 1300 eurot ja teisel korral kuni 2000 eurot). Lisaks on § 154 lõiget 1 muudetud selliselt, et uute kohustuste täitmata jätmise eest saab karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Muudatuste kohaldamine ja üleminekusätted
Vastavalt uuele §-le 168 kohaldatakse uusi reegleid ehitustööde suhtes, millega alustatakse 01.10.2023 või hiljem. Samuti on kohustusega hõlmatud varem alustatud ehitustööd, mille eeldatav lõpptähtaeg on 01.10.2024 või hiljem.
Lisaks muudeti § 17 lõiget 4 seoses andmete registrisse kandmise korraga ning lisati lõige 5, mis võimaldab teha erandeid riigisaladuse kaitseks ja riigikaitseliste ehitiste puhul. Varasemad § 25 lõike 2 sätted töötamise tuvastamise ja riigisaladuse erisuste kohta tunnistati kehtetuks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.10.2023 jõustuvad maksukorralduse seaduse muudatused kaasa olulise halduskoormuse kasvu ehitussektoris, luues uue töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu. Peatöövõtjad ja alltöövõtjad peavad tagama korrektse elektroonilise registreerimise ja andmete edastamise maksuhaldurile. Kohustuste eiramisel on maksuhalduril õigus määrata sunniraha kuni 3300 eurot või kohaldada trahvi kuni 300 trahviühikut. Uued reeglid kehtivad uutele ehitustöödele ning pikematele pooleliolevatele projektidele.