Alates 01.09.2017 jõustusid maksukorralduse seaduse muudatused, mis täpsustavad maksuhalduri õigust avaldada maksusaladust sisaldavat teavet riigihangete menetluses. See muudatus mõjutab otseselt seda, millistel alustel ja eesmärkidel edastatakse teavet Rahandusministeeriumile, pakkudes selgust hankemenetluses osalejate kontrollimisel.
Maksusaladuse avaldamise tingimuste muutumine
Maksukorralduse seaduse paragrahv 29 reguleerib maksusaladust sisaldava teabe avaldamist maksuhalduri poolt. Alates 1. septembrist 2017 jõustunud seaduse redaktsioonis muudeti selle paragrahvi punkti 10, mis puudutab andmete edastamist Rahandusministeeriumile.
Eelmises seaduse redaktsioonis, mis kehtis kuni 31. augustini 2017, oli sätestatud, et maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Rahandusministeeriumile taotleja või pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks vastavalt riigihangete seadusele.
Uues redaktsioonis on seda õigust täpsustatud ja muudetud. Alates 01.09.2017 võib maksuhaldur avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Rahandusministeeriumile isiku kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks vastavalt riigihangete seadusele.
Muudatuse peamine fookus on järgmine:
- Eelmises redaktsioonis lubati teabe avaldamist taotleja või pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks.
- Uues redaktsioonis on lubatud teabe avaldamine isiku kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks.
- Mõlemal juhul toimub teabe edastamine Rahandusministeeriumile vastavalt riigihangete seadusele.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks toob 1. septembril 2017 jõustunud maksukorralduse seaduse muudatus kaasa olulise täpsustuse maksusaladuse avaldamise reeglites. Maksuhalduri õigus edastada maksusaladust sisaldavat teavet Rahandusministeeriumile riigihangete raames on nüüd piiratud isiku kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimisega, asendades senise laiema kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärgi. See muudatus tagab täpsema ja sihipärasema andmevahetuse riigihangete menetluses, tuginedes otseselt riigihangete seaduse nõuetele.