Alates 1. juulist 2014 jõustuvad maksukorralduse seaduse olulised muudatused, mis puudutavad eelkõige töötamise registreerimist ja maksuhalduri uusi õigusi menetlustes. Käesolev ülevaade selgitab praktilisi muudatusi, sealhulgas uue töötamise registri rakendamist, isikusamasuse tuvastamise reegleid ning terminite ja pädevuste ajakohastamist, mis aitavad maksumaksjatel uute nõuetega kiiresti kohaneda.
Töötamise registri asutamine ja registreerimise reeglid
Maksukorralduse seaduse muudatustega luuakse täiesti uus töötamise register (§ 25 pealkiri ja lg 1), mida eelmises seaduse redaktsioonis ei eksisteerinud. Tegemist on maksukohustuslaste registri alamregistriga, mille eesmärk on tagada Maksu- ja Tolliametile, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmine. Registri volitatud töötlejateks on Tööinspektsioon ja Eesti Töötukassa (§ 25 lg 2).
Töötamise registreerimise kohustus lasub tööd võimaldaval isikul (§ 25 lg 1). Seadusesse on lisatud täpne loetelu isikutest ja töötamise liikidest, kelle andmed tuleb registrisse kanda (§ 25 lg 4):
- Töölepingu alusel töötavad isikud (§ 25 lg 4 p 1);
- Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad (§ 25 lg 4 p 2);
- Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed (§ 25 lg 4 p 3);
- Ametnikud ja töötajad avaliku teenistuse seaduse tähenduses (§ 25 lg 4 p 4);
- Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, kohtunikud, õiguskantsler, riigikontrolör ja riiklik lepitaja (§ 25 lg 4 p 5-11);
- Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu ja valitsuse liikmed, osavalla- või linnaosavanemad (§ 25 lg 4 p 12-14);
- Avalik-õigusliku ameti kandjad (§ 25 lg 4 p 15);
- Pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olevad mittetöötavad abikaasad, kellele makstakse abikaasatasu (§ 25 lg 4 p 16);
- Äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikkuse alusel töötavad isikud (§ 25 lg 5).
Registreerimise tähtajad ja lihtsustatud kord
Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks (§ 25 lg 3). Töötamise peatumine ja lõpetamine registreeritakse kümne päeva jooksul töötamise peatumise või lõpetamise päevast arvates (§ 25 lg 4).
Tööd võimaldaval isikul on õigus registreerida töötamise alustamine lihtsustatud korras telefoni või lühisõnumiga maksuhalduri veebilehel avaldatud telefoninumbrile (§ 25 lg 3). Sellisel juhul tuleb esitada tööd tegeva isiku isikukood, töötamise alustamise kuupäev ning tööd võimaldava isiku registri- või isikukood. Muud nõutavad andmed tuleb registrisse kanda seitsme kalendripäeva jooksul lihtsustatud registreerimisest arvates.
Kande parandamine ja sunniraha
Tööd võimaldav isik saab vigast registrikannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast alates (§ 25 lg 1). Pärast kolme kuu möödumist saab kannet parandada üksnes huvitatud isiku põhjendatud taotluse alusel vastutava töötleja otsusega (§ 25 lg 2).
If registreerimiskohustust ei täideta tähtaegselt, võib maksuhaldur määrata täiendava tähtaja ja teha hoiatuse sunniraha rakendamise kohta (§ 25 lg 1). Sunniraha ei tohi kokku ületada 3300 eurot, sealjuures esimesel korral kuni 1300 eurot ja teisel korral kuni 2000 eurot (§ 25 lg 3).
Isikusamasuse tuvastamine ja korrakaitseseaduse kohaldamine
Seadusesse lisatakse täiesti uus paragrahv isikusamasuse tuvastamise kohta (§ 72 pealkiri ja lg 1), mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Maksuhalduril on nüüd õigus isiku teadmisel tema kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada tema isikusamasus korrakaitseseaduse tähenduses. Samuti sätestatakse seaduse reguleerimisalas (§ 1 lg 7), et käesoleva seaduse alusel teostatavale riiklikule järelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
Isikusamasuse tuvastamiseks on maksuhalduri ametnikul järgmised õigused (§ 72 lg 2 ja 3):
- Õigus peatada isik ja nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist;
- Õigus saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi;
- Õigus nõuda eriõigust tõendava dokumendi esitamist, kui isik on kohustatud seda kaasas kandma.
Ametnik võib dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust kontrollida rahvastikuregistrist või muust andmekogust (§ 72 lg 4). Isikusamasuse tuvastamisel on maksuhalduri ametnikul õigus kasutada vahetut sundi ja füüsilist jõudu, kui see on vältimatu ja muud vahendid ei ole võimalikud (§ 72 lg 5). Enne vahetu sunni kohaldamist tuleb isikut hoiatada (§ 72 lg 6). Vahetu sunni kohaldamine protokollitakse (§ 72 lg 7) ning isikule antakse tema nõudmisel protokolli ärakiri (§ 72 lg 8).
Terminoloogilised muudatused ja pädevuste ümberjagamine
Seaduse uues redaktsioonis asendatakse järjepidevalt konkreetsed viited ministritele üldisema terminiga 'valdkonna eest vastutav minister'. See muudatus puudutab mitmeid sätteid, kus varem oli märgitud 'rahandusminister' või 'justiitsminister':
- Maksukohustuslaste registri volitatud töötlejad määratakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga (§ 17 lg 3, varem rahandusministri käskkirjaga);
- Notari ja kohtutäituri registreerimise avaldusele lisatakse ärakiri valdkonna eest vastutava ministri käskkirjast (§ 20 lg 1, varem justiitsministri käskkirjast);
- Maksusaladusele juurdepääsu õigus on valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusel (§ 26 lg 2, varem rahandusministri käskkirjaga);
- Teabe avaldamine teenistusliku järelevalve teostamiseks toimub valdkonna eest vastutavale ministrile (§ 29 p 6, varem rahandusministrile);
- Elektroonilise asjaajamise ja dokumentide vormingu- ning allkirjanõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister (§ 45, varem rahandusminister);
- Elektroonilisele haldusaktile kirjutatakse alla valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud viisil (§ 46 lg 5, varem rahandusministri määrusega).
Lisaks on uuest redaktsioonist täielikult kustutatud § 51 pealkiri 'Rahvusvaheline ametiabi' ja § 145 pealkiri 'Vaide edastamine', mida eelmises redaktsioonis kasutati.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad maksukorralduse seaduse muudatused alates 1. juulist 2014 kaasa olulise halduskoormuse kasvu tööandjatele seoses uue töötamise registriga, kus töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööle asumise hetkeks. Samuti laienevad maksuhalduri õigused isikusamasuse tuvastamisel ja vahetu sunni kasutamisel, samal ajal kui seaduse terminoloogiat ajakohastatakse, asendades viited konkreetsetele ministritele valdkonna eest vastutava ministri mõistega. Need muudatused aitavad korrastada tööturu andmeid ja tõhustada riiklikku järelevalvet.