Maksukorralduse seaduse muudatuste analüüs: uued reeglid alates 01.02.2014

Ülevaade maksukorralduse seaduse muudatustest alates 01.02.2014, mis puudutavad andmete avaldamist, tagastusnõudeid, sundtäitmist ja täitetoiminguid.

Käesolev ülevaade analüüsib maksukorralduse seaduse olulisi muudatusi, mis hakkasid kehtima alates 01.02.2014. Artikkel annab praktilise ülevaate uutest reeglitest, mis puudutavad maksuhalduri täitetoiminguid, andmete avaldamist Sotsiaalministeeriumile, lapse elatisnõude täitmiseks arestitud tagastusnõudeid ning sundtäitmise korra täpsustamist, aidates maksumaksjatel ja õigusspetsialistidel uute nõuetega kohaneda.

Andmete avaldamise ja tagastusnõuete uued reeglid

Maksukorralduse seaduse muudatused toovad kaasa olulisi täpsustusi andmete edastamisel ja tagastusnõuete käsitlemisel.

Peamised muudatused puudutavad kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalministeeriumi vahelist infovahetust ning lapse elatisnõuete tagamist.

Andmete avaldamine Sotsiaalministeeriumile (§ 29 p 13)

Eelmises redaktsioonis lubati maksuhalduril avaldada maksusaladust sisaldavat teavet ainult valla- või linnavalitsusele seoses füüsilisele isikule toetuse määramise või muu materiaalse abi osutamisega.

Uues redaktsioonis on sätet täiendatud. Nüüd võib maksuhaldur avaldada andmeid ka Sotsiaalministeeriumile, kui see on vajalik sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vastutava töötleja ülesannete täitmisel.

Tagastusnõude arestimine lapse elatisnõude täitmiseks (§ 34 lg 5)

Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud, tegemist on täiesti uue lõikega.

Uue sätte kohaselt ei kohaldata paragrahvi lõikes 4 sätestatut, kui kohtutäitur on tagastusnõude arestinud lapse elatisnõude täitmiseks. Sellisele lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigusele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku § 65 lõikes 4 sätestatut.

Vastutusotsuse ja sundtäitmise korra täpsustamine

Seadusemuudatustega korrigeeritakse vastutusotsuste tegemise viiteid ning reformitakse maksuhalduri õigusi muude rahaliste kohustuste sissenõudmisel.

Vastutusotsuse tegemise viide (§ 96 lg 5)

Eelmises redaktsioonis viidati vastutusotsuse tegemisel sissenõudmise alustamisele § 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil.

Uues redaktsioonis on viidet korrigeeritud ja nüüd viidatakse sissenõudmise alustamisele § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil.

Sundtäitmise uued alused (§ 128 lg 4)

Eelmises redaktsioonis sisaldus lõikes 4 pikk tekstiosa, mis lubas maksuhalduril sisse nõuda enda määratud trahve ja muid rahalisi kohustusi ning pöörduda vajadusel kohtutäituri poole.

Uues redaktsioonis on vana tekst kustutatud ning asendatud uue struktureeritud lõikega, mille kohaselt võib maksuhaldur sisse nõuda ka järgmisi kohustusi:

  • käesolevast seadusest tulenevad rahalised kohustused, sealhulgas asendustäitmise kulud, sunniraha ja tõlgi, eksperdi või kolmanda isiku kohustuste täitmise kulud, mille aluseks olev haldusakt on maksukohustuslasele teatavaks tehtud;
  • otsusega, mille täitmisele pööraja on väärteomenetluse seadustiku § 202 lõike 1 kohaselt Maksu- ja Tolliamet, määratud rahatrahvid ning muud nimetatud otsusest tulenevad menetluskulud.

Lisaks sätestatakse uues lõikes, et nende rahaliste kohustuste sundtäitmisel kohaldatakse seaduses maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut.

Maksuhalduri täitetoimingud ja kohtutäituri poole pöördumine

Täitetoimingute süsteem on läbinud põhjaliku uuenduskuuri, muutes meetmete kohaldamise paindlikumaks ja tõhusamaks.

Täitetoimingute loetelu muutused (§ 130 lg 1)

Eelmises redaktsioonis alustati sundtäitmist, kui maksukohustuslane ei olnud maksuvõlga tasunud § 129 alusel, maksuotsuses või vastutusotsuses määratud tähtaja jooksul.

Uues redaktsioonis alustatakse sundtäitmist, kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või § 128 lõike 4 punktis 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul.

Täitetoimingute punktid on muutunud järgmiselt:

  • Punktis 1 taotleti varem kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse. Uues redaktsioonis taotletakse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta.
  • Punktis 2 taotleti varem ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse. Uues redaktsioonis taotletakse kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist.
  • Punktis 3 taotleti varem sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse. Uues redaktsioonis pööratakse sissenõue rahalisele õigusele seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
  • Punktis 4 taotleti varem laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse. Uues redaktsioonis arestitakse muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata punkti 3 alusel, samuti taotletakse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse.
  • Punktis 5 tehti varem väärtpaberite blokeerimise korraldus. Uues redaktsioonis on sisu sama, kuid vana punkt 5 (hüpoteegi seadmine) ja vana punkt 6 (sissenõude pööramine rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele) on kustutatud.

Samuti on täiendatud lõiget 1 sättega, et toimingute tegemiseks esitatakse kirjalik taotlus või korraldus (eelmises redaktsioonis oli nimetatud vaid kirjalik taotlus).

Kohtutäituri poole pöördumine täitemenetluse jätkamiseks (§ 130 lg 2)

Eelmises redaktsioonis võis maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole, kui lõike 1 punkti 6 alusel sooritatud toimingud ei andnud tulemusi.

Uues redaktsioonis võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole maksuvõla, § 128 lõikes 4 nimetatud rahalise kohustuse ja enda määratud rahatrahvi sissenõudmiseks täitemenetluse jätkamiseks, kui täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita. Samuti on sätestatud, et sellisel juhul ei rakendata täitemenetluse seadustiku §-des 24 ja 25 sätestatud nõudeid.

Täitmist tagavad toimingud enne kohustuse määramist

Ennetavate täitetoimingute regulatsioon on muutunud detailsemaks, pakkudes selgemaid reegleid vara arestimiseks ja kaebeõiguse teostamiseks.

Kohtutäiturile loa andmine ja vara müük (§ 136 lg 1)

Eelmises redaktsioonis võis maksuhaldur taotleda halduskohtult luba täitetoimingute sooritamiseks või kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui § 130 lg 1 toimingud polnud võimalikud.

Uues redaktsioonis on vana kord asendatud täpsemate reeglitega. Kui § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole võimalik või tulemuslik, võib taotleda halduskohtult kohtutäiturile loa andmist järgmisteks toiminguteks:

  • maksukohustuslase, vastutusotsuse adressaadi või kolmanda isiku valduses oleva maksukohustuslasele või vastutusotsuse adressaadile kuuluva vara arestimine;
  • kolmandal isikul maksukohustuslasele või vastutusotsuse adressaadile vara üleandmise või tema suhtes muude kohustuste täitmise keelamine.

Lisaks on uue sättega lisatud võimalus määrata arestitud vara müük ja müügist saadud raha hoiustamine, kui eseme väärtus võib oluliselt langeda või hoidmine põhjustaks ülemääraseid kulusid.

Samuti täpsustati taotluse esitamise kohta: kui isiku elu- või asukoht pole teada või asub väljaspool Eestit, esitatakse taotlus halduskohtule, mille tööpiirkonnas asub asjassepuutuv vara (eelmises redaktsioonis sellist erisust ei olnud).

Määruskaebuse esitamise õigus (§ 136 lg 4)

Eelmises redaktsioonis võisid taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse maksuhaldur ja maksukohustuslane.

Uues redaktsioonis on kaebeõigust laiendatud: määruskaebuse võivad esitada maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks toovad maksukorralduse seaduse muudatused alates 01.02.2014 kaasa olulisi muudatusi maksuhalduri täitetoimingute ja sundtäitmise valdkonnas. Peamised uuendused puudutavad andmete edastamise laiendamist Sotsiaalministeeriumile ning uusi erisusi lapse elatisnõude täitmiseks arestitud tagastusnõuete puhul. Samuti on täpsustatud ja struktureeritud maksuhalduri õigusi rahaliste kohustuste ja trahvide sissenõudmisel ning täitetoimingute tegemisel enne nõude ametlikku määramist. Muudatused laiendavad ka määruskaebuse esitamise õigust isikutele, kelle õigusi kohtumäärus otseselt puudutab, tagades seeläbi parema õiguskaitse täitemenetluses.

Õigusaktid