Käesolev ülevaade käsitleb detailselt maksukorralduse seaduse olulisi muudatusi, mis hakkasid kehtima alates 01.01.2023. Artikkel annab selge ja praktilise ülevaate sellest, kuidas muutusid reeglid seoses maksusaladuse avaldamisega Päästeametile ja PRIA-le, rahvusvahelise teabevahetusega ning muude menetluslike toimingutega, aidates lugejal uute seadusemuudatustega kiiresti ja mugavalt kohaneda.
Muudatused seaduse reguleerimisalas ja maksusaladuse avaldamises
Maksukorralduse seaduse muudatused toovad kaasa olulisi täpsustusi seaduse kohaldamisalasse ning reguleerivad uuel viisil maksusaladuse avaldamist teistele ametiasutustele.
Seaduse reguleerimisala laiendamine (§ 1 lg 6)
Paragrahvi 1 lõikes 6 laiendati seaduse 9. peatüki esimese jao kohaldamisala.
Eelmises redaktsioonis kohaldati nimetatud korda kohtumenetlusest tulenevate avalik-õiguslike rahaliste kohustuste (sh kassatsioonikautsjoni ja riigilõivu), prokuratuuri lahenditest tulenevate kohustuste ning riigile üleläinud elatisnõude tasumisele ja tasaarvestamisele.
Uues redaktsioonis lisati loetellu ka alaealise lapse elatise sissenõudmise eest kohtutäiturile riigi makstud tasu tasumine ja tasaarvestamine.
Maksusaladuse avaldamise tingimuste muutmine (§ 29 p 30 ja p 55)
Maksusaladuse hoidmise ja avaldamise reeglites tehti kaks olulist muudatust:
- Paragrahvi 29 punktis 30 muudeti PRIA-le edastatava teabe mahtu. Varem võis maksuhaldur avaldada PRIA-le maksusaladust sisaldavat teavet toetuse saamise nõuetekohasuse ja toetusraha sihipärase kasutamise kontrollimiseks sotsiaalmaksu tasumise kohta töötajate arvu ja tasutud summade kaupa kuude lõikes. Uues redaktsioonis seda sotsiaalmaksu andmete edastamise võimalust enam ei ole ning teavet võib avaldada vaid loetletud seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks.
- Paragrahvi 29 lisati uus punkt 55, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt võib maksuhaldur edaspidi avaldada maksusaladust sisaldavat teavet Päästeametile päästeseaduse alusel isiku riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötamise kontrollimiseks.
Rahvusvaheline teabevahetus ja teabe kasutamine
Rahvusvahelise koostöö ja teabevahetuse valdkonnas täpsustati direktiivide kohaldamist ning lihtsustati teabe kasutamise lubade süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.
Teabevahetuse laiendamine rahvusvahelise ametiabi korras (§ 51 lg 1)
Paragrahvi 51 lõikes 1 täiendati maksude loetelu, mille kohta Maksu- ja Tolliamet välisriigi pädeva asutusega teavet vahetab.
Eelmises redaktsioonis vahetati teavet nõukogu direktiivi 2010/24/EL artiklis 2 sätestatud maksude ja maksete ning nendega seotud kõrvalkohustuste, rahaliste karistuste ja makstavate toetuste kohta.
Uues redaktsioonis lisati teabevahetuse aluseks ka nõukogu direktiivi 2011/16/EL (maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artiklis 2 nimetatud maksud.
Teabe kasutamise reeglid ja lubade küsimine (§ 51 lg 1 ja lg 3)
Teabe kasutamise reegleid muudeti kahes kohas:
- Paragrahvi 51 lõikes 1 (teabe kasutamise osas) täpsustati, et Maksu- ja Tolliamet võib küsida välisriigi pädevalt ametiasutuselt luba kasutada saadud teavet seaduse §-des 26–30 sätestatud eesmärkidel tingimusel, et need on samaväärsed teabe edastanud välisriigi õigusaktide järgi lubatud eesmärkidega. Eelmises redaktsioonis sellist samaväärsuse tingimust kirjas ei olnud.
- Paragrahvi 51 lisati täiesti uus lõige 3, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Uue lõike kohaselt ei pea Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva ametiasutuse edastatud lubatud eesmärkide loetelus nimetatud eesmärkidel teabe või dokumentide kasutamiseks sellelt asutuselt luba küsima. Samuti ei pea Maksu- ja Tolliameti edastatud lubatud eesmärkide loetelus nimetatud eesmärkidel teabe või dokumentide kasutamiseks Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale ametiasutusele luba andma.
Nõuandekomisjoni menetlus ja otsuste edastamine
Seaduses muudeti ka nõuandekomisjoni esimehe määramise korda ning täpsustati otsuste edastamise kiirust.
Nõuandekomisjoni esimehe määramine (§ 151 lg 4)
Paragrahvi 151 lõikes 4 muudeti nõuandekomisjoni esimehe valimise korda olukorras, kus kokkuleppele ei jõuta.
Eelmises redaktsioonis oli sätestatud, et kui liikmesriikide pädevate asutuste esindajad ja sõltumatud tunnustatud isikud ei jõua esimehe valimises kokkuleppele, võib valdkonna eest vastutav minister määrata esimehe Euroopa Komisjoni peetavast nimekirjast.
Uue redaktsiooni kohaselt määravad sõltumatud tunnustatud isikud nõuandekomisjoni esimehe liisu heitmise teel.
Otsuste viivitamatu edastamine (§ 151 lg 4)
Teises paragrahvi 151 lõikes 4 (pädevate asutuste lõpliku otsuse avaldamine) tehti täpsustus edastamise kiiruse osas.
Eelmises redaktsioonis pidi Maksu- ja Tolliamet edastama lõpliku otsuse kohta avaldatava teabe Euroopa Komisjonile nõukogu direktiivi (EL) 2017/1852 rakendusmäärusega kinnitatud tüüpvormis.
Uues redaktsioonis lisati nõue, et Maksu- ja Tolliamet peab selle teabe edastama viivitamata.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.01.2023 jõustunud maksukorralduse seaduse muudatused kaasa mitmeid olulisi täpsustusi. Laiendati seaduse reguleerimisala alaealise lapse elatise sissenõudmise kulude osas ning täiendati maksusaladuse avaldamise aluseid Päästeametile, piirates samal ajal PRIA-le edastatavaid sotsiaalmaksu andmeid. Rahvusvahelises teabevahetuses võeti kasutusele täiendavad direktiivid ja lihtsustati lubade süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Lisaks muudeti nõuandekomisjoni esimehe valimise korda liisu heitmise teel ja kehtestati nõue edastada lõpliku otsuse teave Euroopa Komisjonile viivitamata.