Alates 01.01.2017 jõustusid olulised muudatused maamaksu arvutamise ja tasumise ning maksusoodustuse taotlemise korras. Need muudatused puudutavad eelkõige täiendava maamaksusoodustuse taotlemise tingimusi ja laiendavad soodustuse saajate ringi osalise või puuduva töövõimega isikutele, lihtsustades seeläbi asjaajamist kohalikes omavalitsustes.
Muudatused täiendava maamaksusoodustuse taotlemisel (§ 7 lg 1)
Määruse paragrahvi 7 lõiget 1 muudeti oluliselt, et laiendada maamaksusoodustuse saajate ringi.
Eelmises redaktsioonis said maksuvabastust taotleda ainult riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saavad isikud ning represseeritud või represseerituga võrdsustatud isikud.
Uue redaktsiooni kohaselt on õigus maksuvabastust taotleda ka isikutel, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime.
Lisaks täiendati paragrahvi 7 lõiget 1 uue sättega, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt peab osalise või puuduva töövõimega isik maamaksuseaduse kohase maksuvabastuse taotlemisel lisama avaldusele tõendi oma osalise või puuduva töövõime kohta.
Määruse kehtetuks tunnistamise sätte muutmine (§ 9)
Teine muudatus puudutab määruse paragrahvi 9, mis reguleeris varasema õigusakti kehtetuks tunnistamist.
Eelmises redaktsioonis oli kirjas, et rahandusministri 17. jaanuari 2001. a määrus nr 10 „Maamaksuseaduse rakendamise kord” tunnistatakse kehtetuks.
Uues redaktsioonis on see paragrahv muudetud ning märgitud, et vastav säte on käesolevast tekstist välja jäetud.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.01.2017 jõustunud muudatused kaasa olulise täienduse maamaksusoodustuse taotlejate ringis. Nüüdsest saavad täiendavat maamaksusoodustust taotleda ka osalise või puuduva töövõimega isikud, kes peavad taotlusele lisama vastava tõendi. Samuti ajakohastati määrust, jättes tekstist välja aegunud sätte rahandusministri 2001. aasta määruse kehtetuks tunnistamise kohta. Need muudatused tagavad õigusselguse ja laiendavad sotsiaalseid tagatisi.