Alates 24.02.2014 kehtima hakanud liiklusseaduse muudatused toovad kaasa olulisi uuendusi sõidukite tüübikinnituse menetluses, tugevdavad riiklikku järelevalvet ning kehtestavad täpsed reeglid piiriüleseks andmevahetuseks liiklusnõuete rikkumise korral. Need muudatused mõjutavad nii sõidukite valmistajaid kui ka piiriüleses liikluses osalevaid juhte, tagades parema liiklusohutuse ja andmete kaitse.
Sõidukite ja toodete tüübikinnituse menetluse täpsustamine
Liiklusseaduse paragrahvis 78 tehtud muudatustega täpsustatakse tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse mõisteid ning menetlusprotsessi. Eelmises redaktsioonis kasutatud sõna 'tunnistab' on asendatud sõnaga 'tunnustab', mis kirjeldab täpsemalt pädeva asutuse tegevust vastavuse kinnitamisel.
Olulise muudatusena laiendatakse tüübikinnituse objekti mõistet. Kui varem puudutas tüübikinnitus mootorsõiduki või selle haagise süsteemi, osa, varustust või eraldi seadmestikku, siis uues redaktsioonis hõlmab see ka mootorsõiduki või selle haagise tüüpi ennast või nende osi ja süsteeme, mida nimetatakse koos tooteks (§ 78 lg 1).
Maanteeameti pädevust on laiendatud: lisaks kinnituste andmisele on amet pädevaks asutuseks ka nendega seonduvate toimingute tegemisel (§ 78 lg 3). Samuti on täpsustatud ekspertide kaasamise korda ja kulude kandmist, mis toimub nüüd sõiduki või toote valmistaja, esindaja või sissetooja kulul (§ 78 lg 4).
Valmistaja uued kohustused
Eelmises redaktsioonis puudusid valmistajale suunatud otsesed kohustused teabe tagamise ja toodangu vastavuse osas. Uues redaktsioonis on lisatud järgmised nõuded:
- Valmistaja peab tagama juurdepääsu nõuetekohasele teabele lihtsal, kiirel ja diskrimineerimisvabal viisil (§ 78 lg 4).
- Valmistaja peab võtma meetmed toodangu tüübikinnitusega kinnitatud andmetele vastavuse tagamiseks (§ 78 lg 4).
Kinnituste andmisest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine
Eelmises redaktsioonis puudusid detailsed alused tüübikinnituse andmisest keeldumiseks või selle kehtetuks tunnistamiseks. Uue redaktsiooniga luuakse selge õiguslik raamistik Maanteeametile otsuste tegemiseks.
Keeldumise alused
Maanteeamet võib tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmisest keelduda järgmistel juhtudel (§ 78 lg 1):
- Vajalikke dokumente või andmeid ei ole esitatud.
- Sõiduk, haagis või toode ei vasta kehtestatud nõuetele.
- Menetluse käigus on esitatud tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud katsetulemusi.
- Tüübikinnituse andmise käigus on kasutatud katkestusstrateegiat, katkestusseadet või heitetõrje nurjumise seadist.
Kehtetuks tunnistamise alused
Tüübikinnituse võib kehtetuks tunnistada, kui valmistaja taotleb seda ise, on esitanud võltsitud andmeid või katsetulemusi (sh kasutusel oleva sõiduki kontrollimisel), on hoidunud oluliste andmete esitamisest, on lubamatult muutnud lämmastikuühendite (NOx) heitmete kontrollsüsteemi või on jätnud täitmata Maanteeameti ettekirjutuse (§ 78 lg 1).
Riiklik järelevalve ja sunniraha
Uue redaktsiooniga kehtestatakse riiklik järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle, mida teostab Maanteeamet (§ 78 lg 1 ja 2). Varasemas seaduses vastavat regulatsiooni ei olnud.
Järelevalvet teostaval ametnikul on õigus nõuda dokumente, katseprotokolle ja selgitusi, tutvuda tootmiskorraldusega ning suunata tooteid täiendavasse kontrolli (§ 78 lg 3).
Rikkumiste korral on õigus teha ettekirjutus. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib rakendada sunniraha järgmistes piirmäärades (§ 78 lg 5):
- Füüsilisele isikule esmakordselt kuni 1300 eurot, sama kohustuse täitmisele sundimiseks kokku kuni 6400 eurot.
- Juriidilisele isikule esmakordselt kuni 6400 eurot, sama kohustuse täitmisele sundimiseks kokku kuni 32 000 eurot.
Piiriülene andmevahetus liiklusnõuete rikkumise korral
Seadusesse on lisatud täiesti uus peatükk ja sätted, mis reguleerivad piiriülest andmevahetust Euroopa Liidu liikmesriikide vahel (§ 200). Varasemas redaktsioonis selline andmevahetus puudus.
Eestis on andmevahetuse pädevaks asutuseks Maanteeamet (§ 200 lg 1). Andmevahetust kohaldatakse teiste liikmesriikide (välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik ning Taani) sõidukite suhtes järgmiste rikkumiste korral (§ 200 lg 2):
- Lubatud sõidukiiruse ületamine.
- Turvavöö kinnitamise või lapse turvasüsteemi kasutamise nõude rikkumine.
- Foori punase tule või muu peatumissignaali eiramine.
- Sõiduki juhtimine joobeseisundis või lubatud alkoholi piirmäära ületades.
- Sõiduki juhtimine narkootilise, psühhotroopse või sarnase aine mõju all.
- Kiivri mittekasutamine.
- Keelatud sõiduraja kasutamine.
- Mobiiltelefoni või muu sidevahendi keelatud kasutamine juhtimise ajal.
Maanteeametil on õigus edastada teiste riikide päringutele vastates sõiduki ja selle omaniku või kasutaja andmeid (§ 200 lg 3) ja saada sarnaseid andmeid teistest riikidest (§ 200 lg 4). Päringute vastuseid säilitatakse üks aasta, misjärel need kustutatakse (§ 200 lg 5). Isikutel on õigus saada teavet nende andmete edastamise kohta (§ 184 lg 9).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 24.02.2014 jõustunud liiklusseaduse muudatused kaasa rangema kontrolli sõidukite ja toodete tüübikinnituse üle ning loovad tõhusa süsteemi piiriüleseks koostööks liiklusrikkumiste menetlemisel. Maanteeameti uued õigused järelevalve teostamisel, keeldumisel ja kinnituste tühistamisel koos sunniraha rakendamisega tagavad toodangu vastavuse nõuetele. Samal ajal võimaldab uus piiriülene andmevahetus tõhusamalt menetleda teiste Euroopa Liidu riikide juhtide toime pandud ohtlikke liiklusrikkumisi, tagades samas isikutele õiguse saada teavet oma andmete edastamise kohta.