Alates 14.07.2017 jõustusid Eestis olulised Liiklusseaduse muudatused, mis reguleerivad esmakordselt robotliikurite osalemist avalikus liikluses. Uus redaktsioon määratleb robotliikuri mõiste, kehtestab nõuded selle kasutajale ja juhile ning sätestab täpsed reeglid tänavatel liikumiseks ja teiste liiklejatega arvestamiseks, pakkudes selgust nii arendajatele kui ka kaasliiklejatele.
Uued mõisted ja robotliikuri määratlus
Seadusesse lisati täiesti uued mõisted (§ 2 p 68), mida varem ei eksisteerinud. Robotliikur on defineeritud kui ratastel või muul veermikul maapinnaga kontaktis liikuv osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav sõiduk, mis kasutab andureid ja kaameraid ning suudab liikuda juhi kontrollita. Samuti määratleti robotliikuri kasutaja ja robotliikuri juhtimine.
Muudeti ka olemasolevaid mõisteid, et integreerida robotliikurid liiklusesse:
- Jalgratta- ja jalgtee (§ 2 p 15), jalgtee (§ 2 p 18) ning kõnnitee (§ 2 p 25) definitsioonidesse lisati robotliikur kui lubatud liikleja.
- Mootorsõiduki mõistest (§ 2 p 40) välistati robotliikur, sarnaselt tasakaaluliikuri ja pisimopeediga.
- Ülekäigukoha (§ 2 p 99) ja ülekäiguraja (§ 2 p 100) definitsioone täiendati selliselt, et seal võib sõiduteed ületada ka robotliikuriga, kuid robotliikuril ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust (välja arvatud juhul, kui sõiduk pöörab). Robotliikur ei tohi ohustada jalakäijaid ega teisi liiklejaid.
Tehnilised nõuded ja kiiruspiirangud
Uue sättega (§ 15 lg 1 p 12) kehtestati robotliikuri suurimaks lubatud sõidukiiruseks kuus kilomeetrit tunnis. Lisaks muudeti õueala kiirusreeglit (§ 15 lg 1 p 6) – kui varem tohtis jalakäija vahetus läheduses sõita vaid jalakäija kiirusega, siis nüüd kehtib sama piirang ka robotliikuri vahetus läheduses.
Seadusesse lisati paragrahv 151 'Nõuded robotliikurile', mida varem ei olnud. Selle kohaselt peab robotliikur tagama ohutu liiklemise, selle mõõtmed ei tohi teisi ohustada ning see peav olema varustatud helkurite, tulede, identifitseerimisnumbri ning kasutaja nime ja telefoninumbriga. Samuti sätestati kohustus kasutada kollast vilkuvat tuld (§ 44 lg 1 p 3) sõiduteel liikumisel.
Kasutaja ja juhi üldkohustused ning andmete säilitamine
Uue lisatud paragrahvi (§ 151 'Robotliikuri kasutaja ja juhi üldkohustused') kohaselt peab robotliikuri füüsilisest isikust kasutaja ja juht olema vähemalt 18-aastane. Kasutaja peab olema Eesti kodanik, elamisloaga elanik või Eestis registreeritud juriidiline isik. Robotliikuriga on rangelt keelatud vedada inimesi ja loomi.
Kasutajale ja juhile kehtestati rida kohustusi, sealhulgas korrasoleku tagamine ja joobes juhtimise keeld. Kasutaja on kohustatud säilitama ja esitama 6 kuu jooksul nõudmisel järgmised andmed:
- Liikumisteekonna andmed (kuupäev, kellaaeg ühesekundilise täpsusega, asukoht ja kiirus).
- Juhtimiskäskluste ja iseseisva liikumise andmestik ning juhi tuvastamise andmed.
- Andurite tuvastatud häired, mis tingisid juhi sekkumise.
- Andmed omaniku ja kindlustuse kohta.
Asukoht teel ja tee andmise kohustus
Uute reeglite kohaselt (§ 151 'Robotliikuri asukoht teel') võib robotliikuriga sõita kõnniteel, jalgteel ning jalgratta- ja jalgteel, kuid jalakäijaid ohustada ei tohi. Kõnniteede puudumisel võib asulas sõita parempoolsel teepeenral või sõidutee parema ääre lähedal. Sõiduteet tohib ületada kohtades, mis on lubatud jalakäijatele (§ 151 'Sõidutee ületamine').
Tee andmise reegleid täiendati järgmiselt:
- Robotliikur peab üldjuhul andma teed teistele liiklejatele (§ 151 'Robotliikuriga tee andmise kohustus').
- Mitterööbassõiduki juht peab andma teed robotliikurile, kui ta sõidab sõiduteelt ära (§ 17 lg 5 p 1) või pöörab teele, mida robotliikur ületab (§ 17 lg 5 p 2).
- Jalakäijad (§ 22 lg 1) ning jalgratturid ja tasakaaluliikuri juhid (§ 31 lg 10) ei tohi robotliikurit põhjendamatult takistada.
Teisaldamine, liiklusõnnetused ja vastutus
Seadusesse lisati võimalus robotliikur teisaldada valvega hoiukohta või politseiasutusse (§ 92 lg 2), kui see on valesti pargitud, puuduvad nõutud tuvastusandmed, telefonil ei saada ühendust või kasutaja pole tuvastatav.
Liiklusõnnetuse korral (§ 169 lg 8) peab juht või kasutaja tagama robotliikuri seismajäämise ja ohu vältimise ning vigastatute korral teavitama häirekeskust.
Vastutuse osas täiendati paragrahvi 259, lisades robotliikuri juhi ja kasutaja subjektide ringi, keda saab liiklusnõuete rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõi 14.07.2017 jõustunud Liiklusseaduse muudatus Eesti õigusesse täiesti uue liiklejate kategooria – robotliikurid. Seadusesse lisati põhjalikud reeglid nende tehnilisele seisundile, kiirusepiirangutele (maksimaalselt 6 km/h) ning kasutajate ja juhtide kohustustele, sealhulgas nõue olla vähemalt 18-aastane ja säilitada liikumisandmeid kuus kuud. Samuti reguleeriti robotliikurite asukoht teel, tee andmise kohustused ning kehtestati võimalused nõuetele mittevastavate robotliikurite teisaldamiseks ja trahvimiseks.