Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate 07.04.2017 jõustunud liiklusseaduse muudatustest. Uued nõuded toovad kaasa olulisi muudatusi sõidumeerikute ja juhikaartide kasutamises, sõidukite tüübikinnituse menetluses ning juhtide ja veoettevõtjate kohustustes, pakkudes liiklejatele ja ettevõtjatele praktilist juhist uute reeglitega kohanemiseks.
Mõistete ja üldiste kohustuste ajakohastamine
Liiklusseaduse paragrahvis 2 muudeti mitmeid olulisi mõisteid. Jalakäija mõistet (§ 2 p 13) täiendati selliselt, et lisaks jalgsi või ratastoolis liiklejale loetakse jalakäijaks ka muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Mootorsõiduki mõistest (§ 2 p 40) välistati uues redaktsioonis üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, elektrimootoriga jalgratas ja tasakaaluliikur, ning valmistajakiiruse piirang sõnastati ümber kujule 'ei ületa kuut kilomeetrit tunnis' (eelmises redaktsioonis oli 'alla kuue kilomeetri tunnis').
Sõidumeeriku mõiste (§ 2 p 75), mis varem oli määratletud kui autojuhi sõidu- ja puhkeaega registreeriv seade, tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks, mistõttu uues redaktsioonis vastavat sätet enam ei ole. Tühimassi mõiste (§ 2 p 90) lihtsustati: varem arvestati tühimassi hulka juht ja täisvarustus ning mopeedidel ja mootorratastel ei arvestatud juhi ja kütuse massi, kuid uues redaktsioonis on tühimass lihtsalt valmistaja määratud täisvarustuses sõiduki mass.
Juhi üldkohustuste hulka lisati uus punkt (§ 33 lg 2 p 8), mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See kohustab juhti veenduma, et sõidukile paigaldatud lisaseadmed ei ohusta inimesi, keskkonda ega vara, ning võtma meetmeid ohu kõrvaldamiseks. Paragrahvi 34 pealkirjast eemaldati sõnad 'Eriloa kehtivuse peatamine' ning lõikes 3 asendati viide paragrahvi 342 lõikele 2 viitega lõikele 1. Kollase vilkuri kasutamise aluseid (§ 44 lg 1 p 2) muudeti: varem pidi vilkur olema sisse lülitatud autoveoseaduse kohaselt kasutataval sõidukil, uues redaktsioonis aga eriveol kasutataval sõidukil.
Sõidukite registreerimine, tüübikinnitus ja tehniline teenistus
Sõidukite registreerimise ja tüübikinnituse valdkonnas kehtestati mitmeid uusi nõudeid. Paragrahvi 77 lõikesse 1 lisati uued sätted, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Maanteeamet võib nüüd keelduda nõuetele vastava sõiduki registreerimisest, kui sellega kaasneb oluline oht elule, tervisele, keskkonnale või varale ning teise EL liikmesriigi asutus on rakendanud turujärelevalve meetmeid. Auto ja haagise registreerimisest võib keelduda kuni kuueks kuuks.
Paragrahvi 78 pealkirja täiendati sõnadega 'ja kinnituse kehtivus'. Lõikes 1 asendati senine üldine tüübikinnituse määratlus viidetega asjakohastele Euroopa Liidu määrustele: traktori ja selle haagise puhul määrusele (EL) nr 167/2013, elektrimootoriga jalgratta, pisimopeedi, mopeedi ja mootorratta puhul määrusele (EL) nr 168/2013 ning sõidumeeriku puhul määrusele (EL) nr 165/2014. Lõikes 4 sätestati, et Maanteeamet võib toimingute tegemiseks kasutada lisaks eksperdile ka määratud tehnilist teenistust.
Seadusesse lisati täiesti uued paragrahvid ja lõiked, mis reguleerivad tehnilise teenistuse määramist, pädevust ja selle üle teostatavat riiklikku järelevalvet. Eelmises redaktsioonis neid sätteid ei olnud. Tehniline teenistus peab olema sõltumatu, omama asjakohaste oskustega töötajaid ja vajalikke vahendeid ning tal ei tohi olla maksuvõlgnevusi ega algatatud pankrotimenetlust. Järelevalvet teostab Maanteeamet ning ettekirjutuse täitmata jätmisel on sunniraha ülemmäär 6400 eurot.
Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite puhul (§ 85 lg 2 ja 3) teeb tehnonõuetele vastavuse otsuse Kaitsevägi ning nende tüübikinnitusele ei kohaldata paragrahvides 78–785 sätestatut. Samuti lisati paragrahvi 87 lõikesse 1 säte, et elektrimootoriga jalgratas ja pisimopeed peavad vastama määruse (EL) nr 168/2013 nõuetele.
Juhiload ja alalise elukoha tõendamine
Välisriigis väljaantud juhilubade tunnustamise reegleid (§ 99 lg 4 ja 8) muudeti rangemaks. Varem ei kehtinud välisriigi juhiluba, kui see oli välja antud isikule, kes loa saamise ajal elas rahvastikuregistri andmetel Eestis. Uues redaktsioonis ei kehti luba siis, kui isik elas loa saamise ajal alaliselt Eestis, ning luba saab vahetada Eesti juhiloa vastu pärast teooria- ja sõidueksami sooritamist. Maanteeamet võib keelduda teise Euroopa majanduspiirkonna riigi või Šveitsi juhiloa tunnustamisest, kui on tõendatud, et isik ei elanud loa väljastamise ajal seal alaliselt.
Paragrahvi 100 lõiget 2 täiendati uue kohustusega, mille kohaselt on isik kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis. Mootorsõidukijuhi õpetajate (§ 118 lg 1 p 5 ja 6) ning eksamineerijate (§ 122 lg 1 p 4 ja 5, lg 3 p 2) nõuetes asendati viited karistusregistri seaduse paragrahvile 25 viidetega paragrahvile 24.
Sõidumeerikud, kaardid ja karistused
Sõidumeerikute ja kaartide kasutamise ning andmete säilitamise nõudeid ajakohastati oluliselt. Paragrahvis 130 täpsustati erandeid riigisisestel vedudel ning asendati sõna 'tööandja' sõnaga 'veoettevõtja'. Paragrahvis 131 asendati viited mehaanilisele seadmele viidetega analoogsõidumeerikule vastavalt määrusele (EL) nr 165/2014.
Sõidumeeriku kaartide nimetused (§ 132) muudeti: 'juhi kaart' asendati sõnaga 'juhikaart', 'tööandja kaart' sõnaga 'ettevõttekaart', 'töökoja kaart' sõnaga 'töökojakaart' ning 'riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku kaart' sõnaga 'kontrollikaart'. Lisati võimalus taotleda töökojakaarti töötaja nimele, kuid seda ei saa taotleda isikule, kellel on kehtiv juhikaart. Paragrahvi 133 lisati lõige 2, mis võimaldab Maanteeametil väljastada kuni 185 päeva kehtiva juhikaardi.
Kaardi väljastamisest keeldumise (§ 134) ja kehtetuks tunnistamise (§ 135) alused kirjutati täielikult ümber. Lisati uued kohustused kehtetuks tunnistatud kaardi tagastamiseks 5 tööpäeva jooksul. Tagastamata jätmisel võib Maanteeamet teha ettekirjutuse ja rakendada sunniraha kuni 640 eurot. Paragrahvi 137 lisati uued punktid andmete kasutamise piirangute kohta ning täiesti uus paragrahv 'Andmete kasutamine' isikuandmete töötlemise kohta.
Riiklikku järelevalvet (§ 139 lg 1) teostab ettevõtja juures Tööinspektsioon (varem tööinspektor) ja teel Politsei- ja Piirivalveamet. Politseile anti uued õigused (§ 196 lg 1 p 4) suunata sõiduk erikatsetusele ja eemaldada paigaldustahvel manipuleerimise kahtluse korral. Karistuste osas (§ 243) kehtestati uus trahv andmete õigeks ajaks kopeerimata jätmise eest ja lisati eraldi paragrahv andmete tahtliku rikkumise kohta (trahv füüsilisele isikule kuni 200 trahviühikut, juriidilisele kuni 13 000 eurot). Paragrahvis 261 tunnistati kehtetuks tee püsivust ohustava liikluse lubamise sätted ning pealkirjaks sai 'Tee püsivust ja liiklusohutust ohustava sõidukiga liiklemine'.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 07.04.2017 jõustunud liiklusseaduse muudatused kaasa täpsemad reeglid ja rangema kontrolli. Peamised muudatused puudutavad sõidumeerikute ja juhikaartide süsteemi ajakohastamist, tüübikinnituste menetlust ning tehniliste teenistuste tegevust. Samuti täpsustati välisriigi juhilubade kehtivust ja alalise elukoha tõendamist Eestis. Veoettevõtjatele ja juhtidele on kehtestatud uued kohustused andmete säilitamisel ja lisaseadmete ohutuse tagamisel, mille rikkumise eest on ette nähtud ranged karistused ja sunnirahad.