Alates 01.07.2015 kehtima hakanud liiklusseaduse muudatused toovad kaasa olulisi uuendusi teehoiu rahastamises, erivedude korraldamises ja liiklusväliste teabevahendite paigaldamises. Käesolev ülevaade aitab liiklejatel ja teeomanikel mõista uusi nõudeid ning vältida võimalikke rikkumisi ja nendega kaasnevaid sanktsioone.
Teehoiu rahastamine ja uued kohustused
Liiklusseaduse reguleerimisala laiendati oluliselt, lisades sinna tee omaniku kohustused ja teede rahastamise (§ 1 lg 1). Eelmises redaktsioonis neid teemasid liiklusseaduses ei käsitletud.
Seadusesse lisati täiesti uued sätted teehoiu rahastamise ja teehoiukava kohta (§ 1 lg 1-9):
- Riigiteede tegevust rahastatakse teehoiukava alusel, mille koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähemalt neljaks aastaks.
- Teehoiu rahastamise maht nähakse ette riigi eelarvestrateegias ning määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves.
- Kohalike teede hoiuks nähakse ette toetus kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondis.
Lisaks sätestati avalikult kasutatava tee omaniku kohustused (§ 5 lg 1-4), sealhulgas kohustus kõrvaldada teelt liiklust ohustavad istandikud, puud, põõsad, praht ja hukkunud loomad.
Erivedude ja eriloa reeglite uuendamine
Erivedude regulatsioon toodi täielikult üle liiklusseadusesse. Kui varem viidati erivedude puhul teeseaduse §-le 35, siis uues redaktsioonis reguleerib seda liiklusseaduse § 34¹.
Olulisemad muudatused erivedude valdkonnas hõlmavad järgmist:
- Eriveo suurimaks lubatud kiiruseks on 90 kilomeetrit tunnis, kui eriloa väljastaja pole seda vähendanud (§ 15 lg 1 p 5).
- Eriveo eest võetav eritasu on kuni 650 eurot ühe veo ja ühe tee omaniku kohta (§ 34 lg 4).
- Eriluba antakse välja kehtivusega kuni üks aasta (§ 34 lg 6).
- Juht on kohustatud enne sõidu alustamist veenduma veose nõuetekohases tähistamises (§ 34 lg 2 p 1).
Liiklusvälised teabevahendid ja teemaks
Seadusesse lisati liiklusvälise teabevahendi mõiste (§ 2 p 31) ning selle paigaldamise nõuded (§ 5 lg 1-8). Eelmises redaktsioonis vastavad reeglid puudusid.
Teabevahendi paigaldamiseks tee kaitsevööndisse on vajalik tee omaniku luba. Maantee kaitsevööndis peab teabevahendi kaugus sõidutee äärest olema vähemalt 12 meetrit (§ 5 lg 6).
Uue teemana reguleeritakse ka teemaksu elektroonilist kogumist (§ 6 lg 1-4). Elektroonilises süsteemis tuleb kasutada satelliitsidet, mobiilsidet või 5,8 GHz tehnoloogiat. Samas sätestati selgelt, et riigitee kasutamise eest tasu ei võeta (§ 6 lg 4).
Uued karistused ja menetlusreeglid
Seadust täiendati uute väärteokoosseisudega (§ 261), mida varasemas redaktsioonis ei olnud:
- Tee püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest karistatakse füüsilist isikut kuni 200 trahviühikuga ja juriidilist isikut kuni 2000 euroga.
- Tee püsivust ohustava liikluse lubamise eest on juriidilisele isikule ette nähtud trahv kuni 3200 eurot.
- Liikluskorraldusvahendi nõuetevastase paigaldamise eest karistatakse juriidilist isikut kuni 3200 euroga.
- Liiklusvälise teabevahendi omavolilise paigaldamise eest teele või kaitsevööndisse karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut (juriidilist isikut kuni 3200 eurot).
Muutus ka väärtegude menetlemise alluvus (§ 263 lg 3). Uute tee püsivust ja paigaldusnõudeid puudutavate väärtegude kohtuväliseks menetlejaks määrati riigiteedel ka Maanteeamet ning kohalikel teedel kohalik omavalitsus. Tööinspektsiooni pädevust puudutav sõnastus viidi üle lõikest 3 lõikesse 4.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.07.2015 jõustunud liiklusseaduse muudatused kaasa põhjaliku reformi teehoiu rahastamises ja erivedude reguleerimises, mis varem tuginesid suures osas teeseadusele. Uute reeglitega kehtestatakse selged nõuded liiklusvälistele teabevahenditele ja elektroonilisele teemaksukogumisele ning karmistatakse karistusi tee püsivust ohustava tegevuse eest, kaasates menetlusse ka Maanteeameti ja kohalikud omavalitsused.