Alates 1. juunist 2018 jõustusid liiklusseaduse olulised muudatused, mis toovad kaasa täpsustatud nõuded veoseveole, uue regulatsiooni alarmsõidukijuhtide koolitamisele ning karmistunud karistused mitmete rikkumiste eest. Käesolev ülevaade aitab juhtidel ja ettevõtjatel mõista uusi reegleid ning tagada nõuetekohane käitumine teedel.
Sõitjate- ja veoseveo nõuete täpsustamine
Liiklusseaduse muudatustega täpsustati oluliselt veoseveo reegleid. Paragrahvi 34 lõike 6 kohaselt peab veos nüüd vastavalt oma eripärale ja pakendamisele olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta varalist kahju ega takista liiklust. Varasemas redaktsioonis puudus viide veose eripärale ja pakendamisele ning nõuti üldiselt veoseveo toimumist autoveoseaduse alusel kehtestatud korras.
Seadusesse lisati täiesti uued sätted veose paigutamise ja kinnitusvahendite kohta, mida varasemas redaktsioonis ei olnud:
- Paragrahvi 34 lõike 13 kohaselt tuleb veose paigutamisel tagada massi võimalikult ühtlane jaotumine, ühtne tervik, madal raskuskese, nihkumise vältimine ja teravate otste suunatus tahapoole.
- Kinnitusvahendid peavad vastama nõuetele, olema terved, töökorras ja piisavalt tugevad, et hoida veost paigal ja koos.
- Paragrahvi 34 lõike 16 kohaselt kehtestab täpsemad tingimused ja kontrollimeetodid valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Lisaks muudeti paragrahvi 34 lõiget 14, millest eemaldati nõue ohtlikku veost vedava sõiduki ohumärgise ja tunnusmärgi kohta, jättes alles vaid viite autoveoseaduse kohasele korrale. Paragrahvi 88 lõike 6 kohaselt peavad juhil kaasas olema veose saatedokumendid, mis võivad olla ka elektroonsed, asendades varasema nõude kaasas kanda spetsiaalseid paberil veodokumente ja eriveo tunnistusi.
Alarmsõidukijuhtidele ja koolitajatele esitatavad nõuded
Seadusesse lisati täiesti uus regulatsioon alarmsõidukijuhtide koolitamise ja järelevalve kohta (§ 84). Varasemas redaktsioonis vastavaid sätteid ei olnud. Uute reeglite kohaselt peab alarmsõidukijuht läbima koolituse ning täienduskoolituse vähemalt iga viie aasta järel.
Peamised nõuded alarmsõidukijuhtidele ja koolitajatele on järgmised:
- Alarmsõidukijuhi koolitusele võetakse isik, kellel on juhtimisõigus olnud vähemalt kaks aastat ja kehtiv tervisetõend (§ 84 lg 6).
- Koolitaja peab esitama majandustegevusteate ning kandma koolitustunnistuse andmed liiklusregistrisse (§ 84 lg 1 ja 3).
- Koolituse nõudeid ei rakendata riiklikele asutustele nagu Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Välisluureamet ja Sisekaitseakadeemia (§ 84 lg 3).
- Riiklikku järelevalvet koolituste üle teostab Maanteeamet, kellel on õigus teha ettekirjutusi ja määrata sunniraha füüsilisele isikule kuni 1300 eurot ning juriidilisele isikule kuni 6400 eurot (§ 84 lg 1 ja 4).
Paragrahvi 88 lõike 6 kohaselt ei ole alarmsõidukijuhil kohustuslik koolitustunnistust kaasas kanda, kui tal on kaasas isikut tõendav dokument ja andmed on kantud liiklusregistrisse. Üleminekusätete kohaselt peavad enne seaduse jõustumist tähtajatu tunnistuse saanud alarmsõidukijuhid läbima täienduskoolituse enne 2026. aasta 1. jaanuari (§ 264 lg 23).
Karistusmäärade karmistamine ja aresti kohaldamine
Uus redaktsioon karmistab oluliselt karistusi mitmete liiklusnõuete rikkumise eest. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud sõiduki juhtimise eest (§ 207 lg 1) tõsteti maksimaalset trahvi seniselt 50 trahviühikult kuni 100 trahviühikuni. Kui rikkumine pannakse toime bussi, üle 3500-kilogrammise veoauto või autorongiga, on karistuseks rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest (§ 207 lg 2).
Lisaks võimaldab seadus nüüd kohaldada aresti järgmiste rikkumiste puhul, mille eest varem karistati vaid rahatrahviga:
- Sõiduki maksimaalse lubatud täismassi ületamine (§ 210).
- Mootorsõiduki juhtimine kiiruspiiriku nõudeid rikkudes (§ 210).
- Sõidumeeriku tööd häirida võimaldava seadme kasutamine (§ 215).
- Sõidumeeriku andmete säilitamise nõuete rikkumine või teise isiku juhikaardi kasutamine (§ 217).
- Digitaalse sõidumeeriku andmete tahtlik rikkumine (§ 243 lg 1).
- Kehtestatust üle kahe tunni pikema ööpäevase sõiduaja või lühema puhkeaja kasutamine (§ 246 lg 2 ja § 249 lg 2).
- Tee püsivust ja liiklusohutust ohustava sõidukiga liiklemine (§ 261 lg 1).
Muudatused liiklusregistris ja tehnonõuete kontrollis
Muudatustega täpsustati ka muid liikluskorralduslikke nõudeid. Paragrahvi 91 lõike 2 punkti 9 kohaselt kõrvaldatakse juht juhtimiselt, kui massi mõõtmisel tuvastatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1071/2009 nimetatud rikkumine (varem kõrvaldati juht kõrge ohuastmega ohtliku veose veo nõuete rikkumisel).
Teised olulised muudatused hõlmavad järgmist:
- Paragrahvi 103 lõike 3 kohaselt võib juhtimisõiguse saamisega seotud õppesõitu teha alates 17 aasta ja kuue kuu vanusest, mida varasemas redaktsioonis ei sätestatud.
- Paragrahvi 184 lõike 12 kohaselt võib liiklusregistri andmeid väljastada ka seaduses sätestatud ülesande täitmiseks (varem väljastati andmeid vaid taotluse või lepingu alusel).
- Paragrahvi 192 lõike 1 punkt 9, mis nõudis tehnonõuete kontrolli teostavalt äriühingult pädeva mõõtja staatust mõõteseaduse tähenduses, tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks.
- Paragrahvi 199 lõikes 8 asendati sõna 'koormuse' sõnaga 'massi', reguleerides nõudeid sõiduki massi mõõtmise protseduurile.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob 1. juunil 2018 jõustunud liiklusseaduse redaktsioon kaasa olulisi muudatusi eelkõige veoseveoga tegelevatele isikutele ja alarmsõidukijuhtidele. Täpsustatud on veose kinnitamise ja paigutamise reegleid ning kehtestatud selged nõuded alarmsõidukijuhtide koolitamisele ja selle üle teostatavale järelevalvele. Samuti on karmistatud karistusi raskemate liiklusrikkumiste eest, võimaldades nüüd teatud juhtudel kohaldada lisaks rahatrahvile ka aresti.