Alates 01.01.2025 astuvad Eestis jõusse olulised liiklusseaduse muudatused, mis puudutavad otseselt kõiki sõidukiomanikke ja liiklejaid. Nende uuendustega kehtestatakse riigis täiesti uus mootorsõidukite registreerimistasu süsteem, tõstetakse märgatavalt erinevaid hoiatustrahve ning muudetakse põhjalikult sõidukite liiklusregistrist kustutamise ja registrikande peatamise reegleid, pakkudes liiklejatele selgemat õiguslikku raamistikku.
Mootorsõidukite registreerimistasu kehtestamine
Alates 01.01.2025 täiendatakse liiklusseaduse reguleerimisala (§ 1 lg 1) ning kehtestatakse registreerimistasu tasumise kohustus M1- ja N1-kategooria mootorsõidukite registreerimisel või esmakordsel omanikuvahetusel Eestis (§ 190). Eelmises redaktsioonis registreerimistasu puudus, uues redaktsioonis sätestatakse selle tasumise kohustus enne registritoimingut.
Registreerimistasu määrad ja arvutamise kord on järgmised:
M1-kategooria sõidukite tasumäärad
M1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse kolme komponendi summana (§ 190 lg 1):
- Baasosa: 150 eurot mootorsõiduki kohta;
- CO2 eriheite osa: astmeline maksustamine sõltuvalt heitest (1–117 g/km on 5 eurot/g, 118–150 g/km on 10 eurot/g, 151–200 g/km on 30 eurot/g ning 201 ja enam g/km on 50 eurot/g);
- Massiosa: 2000-kilogrammist (hübriididel 2200-kilogrammist) täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2000 eurot.
Täiselektriliste M1-sõidukite puhul koosneb tasu baasosast (150 eurot) ja massiosast, kus 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2200 eurot (§ 190 lg 8).
N1-kategooria sõidukite tasumäärad
N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse kahe komponendi summana (§ 190 lg 1):
- Baasosa: 300 eurot mootorsõiduki kohta (täiselektrilistel sõidukitel koosneb tasu ainult baasosast, mis on 200 eurot);
- CO2 eriheite osa: astmeline maksustamine (1–204 g/km on 2 eurot/g, 205–250 g/km on 30 eurot/g, 251–300 g/km on 35 eurot/g ning 301 ja enam g/km on 40 eurot/g).
Vanusekordaja ja vabastused
Sõiduki vanuse suurenedes rakendatakse registreerimistasu kordajat (vahemikus 0,87 kuni 0,05), mis vähendab tasu summat, millest on lahutatud baasosa (§ 190).
Registreerimistasust on täielikult vabastatud alarmsõidukid, diplomaatilised sõidukid ja NATO relvajõudude sõidukid (§ 190).
Karmistuvad hoiatustrahvid ja mõjutustrahvid
Uue redaktsiooniga suurendatakse oluliselt kirjalikus hoiatamismenetluses ja lühimenetluses kohaldatavaid trahve (§ 262). Muudatuste eesmärk on tõsta liiklusohutust ja tugevdada reeglite järgimist.
Peamised trahvimäärade muudatused on järgmised:
Uued trahvimäärad rikkumiste kaupa
- Kiiruse ületamine: hoiatustrahv ja mõjutustrahv arvutatakse uue korrutajaga, kus iga ületatud kilomeeter korrutatakse arvuga 7 (eelmises redaktsioonis oli korrutajaks 5) (§ 262 p 1, § 262 lg 2 p 4);
- Fooritule eiramine: keelava fooritule ajal ristmikule või ülekäigurajale sõitmise eest määratakse hoiatustrahv 80 eurot (eelmises redaktsioonis oli see 40 eurot) (§ 262 p 4);
- Tehnonõuete rikkumine: tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest määratakse hoiatustrahv 160 eurot (eelmises redaktsioonis oli see 80 eurot) (§ 262 p 6);
- Kindlustuseta sõit: kohustusliku liikluskindlustuseta sõiduki kasutamise eest määratakse hoiatustrahv 160 eurot (eelmises redaktsioonis oli see 80 eurot) (§ 262 p 7);
- Lühimenetluse trahvid: teatud väärtegude korral määratav mõjutustrahv tõuseb 160 eurole (eelmises redaktsioonis oli see 80 eurot) (§ 262 lg 2 p 1).
Muudatused liiklusregistri toimingutes ja vanasõidukite regulatsioonis
Uues redaktsioonis on tehtud olulisi muudatusi sõidukite registrist kustutamise ja peatamise korras, samuti on kaasajastatud vanasõidukite regulatsiooni.
Peamised muudatused registritoimingutes ja vanasõidukite määratlemisel:
Sõidukite registrist kustutamine ja teisaldamine
Eelmises redaktsioonis peatas Transpordiamet registrikande automaatselt, kui tehnonõuete ja kindlustuse kehtivusest oli möödunud kaks aastat (§ 77 lg 8). Uues redaktsioonis on see säte kehtetuks tunnistatud ning peatatud registrikandega sõidukite kohta kehtivad uued reeglid (§ 77 lg 8, § 264).
Lisandub võimalus kustutada registrist kadunud sõiduk omaniku või pärija taotlusel, kui kinnitatakse, et sõiduk on võõrandatud, ei ole valduses ja leping pole säilinud, või on hävinenud (§ 77 lg 6).
Registrist kustutatud sõiduki võib valdaja või kinnisasja omanik anda lammutamiseks üle ilma omaniku nõusolekuta (§ 77 lg 11, lg 12).
Sõiduki teisaldamise aluseid täiendatakse: sõiduki võib teisaldada, kui see on pargitud avalikult kasutataval teel ilma registreerimismärgita, on registreerimata üle kolme kuu või pole komplektne (§ 92 lg 2 p 9). Riigiteel saab teisaldamise õiguse ka Transpordiamet (§ 92 lg 5).
Ajaloolise väärtusega sõidukid
Mõiste 'Vanasõiduk' asendatakse mõistega 'Ajaloolise väärtusega sõiduk' (§ 83 pealkiri).
Ajaloolise väärtusega sõiduki valmistamisest peab olema möödunud vähemalt 30 aastat (eelmises redaktsioonis oli vanasõiduki piiriks 35 aastat) (§ 83 lg 1).
Vanasõidukina tunnustamine kehtib uue korra kohaselt 12 aastat (§ 83 lg 2). Tunnustamist teostavad vähemalt kümne vanasõidukiklubi (varem viie) määratud asjatundjad (§ 83 lg 4).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.01.2025 jõustuvad liiklusseaduse muudatused kaasa ulatuslikud reformid Eesti liikluskorralduses. Sõidukiomanikel tuleb edaspidi arvestada uue registreerimistasuga, mille suurus sõltub sõiduki kategooriast, CO2 heitest, massist ja vanusest. Samuti karmistuvad trahvimäärad kiiruse ületamise, keelava fooritule eiramise, tehnonõuetele mittevastava sõiduki juhtimise ja kindlustuseta sõidu eest. Lihtsustuvad kadunud ja seisvate sõidukite registrist kustutamise reeglid ning muutub ajaloolise väärtusega sõidukite määratlus ja tunnustamise kord, mis muudab kogu süsteemi täpsemaks ja kaasaegsemaks.