Alates 01.01.2021 jõustuvad liiklusseaduse olulised muudatused, mis korrastavad kergliikuritega liiklejate õigusi ja kohustusi ning viivad Maanteeameti senised ülesanded üle uuele Transpordiametile. Need uuendused parandavad liiklusohutust ja täpsustavad nõudeid nii jalakäijatele, jalgratturitele kui ka teistele kergliiklusvahendite kasutajatele Eesti teedel.
Kergliikurite määratlemine ja uued liikluseeskirjad
Alates 01.01.2021 on liiklusseadusesse lisatud täiesti uus säte – kergliikuri mõiste (§ 2 p 21), mida eelmises redaktsioonis vastava sätte kujul ei olnud. Kergliikur on ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas, ning selle alla loetakse ka tasakaaluliikurid.
Seoses sellega muudeti mitmeid teisi mõisteid ja nõudeid:
- Jalakäija mõistes (§ 2 p 13) oli varem kirjas, et jalakäijaks loetakse ka rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja, kuid uues redaktsioonis täpsustati, et need vahendid peavad liikuma inimese lihasjõul ning jalakäijaks loetakse ka jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav liikleja.
- Jalgratta mõistes (§ 2 p 14) oli varem kirjas, et jalgratas võib olla varustatud elektrimootoriga, mille maksimaalne püsi-nimivõimsus ei ületa 0,25 kilovatti, kuid uues redaktsioonis täpsustati mootori võimsuse vähenemise ja toite lakkamise tingimusi kiirusel 25 kilomeetrit tunnis ning asendati sõnad 'puudega isikule' sõnadega 'piiratud liikumisvõimega isikule'.
- Jalgratta- ja jalgtee (§ 2 p 15), jalgrattarada (§ 2 p 16), jalgrattatee (§ 2 p 17), jalgtee (§ 2 p 18) ning kõnnitee (§ 2 p 25) mõistetes asendati senine sõna 'tasakaaluliikur' sõnaga 'kergliikur'.
- Pisimopeedi mõistele (§ 2 p 56) lisati tingimus, et tegemist peab olema istekohaga sõidukiga.
- Tasakaaluliikuri mõistet (§ 2 p 80) muudeti, jättes välja sõna 'kaherattaline' ja määratledes selle lihtsalt üheteljelise sõidukina.
Kergliikurite kiiruspiirangud ja asukoht teel
Eelmises redaktsioonis oli tasakaaluliikuri suurim lubatud kiirus 20 kilomeetrit tunnis (§ 15 lg 1 p 12), kuid uues redaktsioonis seda sätet enam ei ole (tunnistatud kehtetuks). Selle asemel on uues redaktsioonis kehtestatud kergliikuri ja pisimopeedi suurimaks lubatud kiiruseks 25 kilomeetrit tunnis (§ 15 lg 1 p 11), kusjuures eelmises redaktsioonis kehtis see piirang ainult pisimopeedile.
Kergliikuriga tohib uue redaktsiooni kohaselt sõita jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, jalgteel ning kõnniteel (§ 32 lg 4). Kui need puuduvad või on sõitmine oluliselt raskendatud, tohib sõita sõidutee parema ääre lähedal või teepeenral (§ 32 lg 5).
Lisaks kehtestati kergliikuri tehnilised nõuded (§ 87): valmistajakiirus ei tohi ületada 25 km/h ja mootori võimsus 1 kW (välja arvatud tasakaaluliikuril). Kergliikuril peab olema töökorras pidur, tasakaaluliikuril iseeneslikku liikumist takistav seade, signaalkell (v.a juhtrauata kergliikuril) ning helkurid või tuled (§ 87 lg 2).
Maanteeameti ülesannete üleminek Transpordiametile
Teine suur muudatus on Maanteeameti asendamine Transpordiametiga. Eelmises redaktsioonis oli riigiteede seisundi ja liiklusolude teabe andjaks Maanteeamet (§ 5 lg 1, 2, 3), kuid uues redaktsioonis on selleks Transpordiamet. Samuti oli eelmises redaktsioonis reguleerijate koolitamise õiguse tunnustajaks Maanteeamet (§ 9 lg 6, 8, 9, 10, 11, 13), uues redaktsioonis aga Transpordiamet.
Sõidukite tehnonõuete kontrolli korraldamine (§ 73 lg 3, 4, 7), registreerimine (§ 76 lg 7, 14; § 77 lg 1, 3, 4, 8) ja tüübikinnitus (§ 78 lg 1, 3, 4) kuulusid varem Maanteeameti pädevusse, kuid uues redaktsioonis teostab kõiki neid toiminguid Transpordiamet.
Ka juhtimisõiguse andmine ja juhilubade väljastamine (§ 97 lg 9, § 98 lg 1, 3, § 99 lg 4, 5, 6, § 100 lg 4) ning tervisekontrolli andmete töötlemine (§ 101 lg 8, 9, § 102 lg 4) on uues redaktsioonis üle viidud Transpordiametile, asendades varasema Maanteeameti pädevuse.
Muud olulised liiklusreeglite täpsustused
Uues redaktsioonis on tehtud mitmeid muid olulisi muudatusi ja täpsustusi:
- Tee andmise kohustused (§ 17 lg 5) täienesid: mitterööbassõiduki juht peab andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale (p 2 on lisatud uus punkt). Samuti asendati tee andmise sätetes tasakaaluliikur kergliikuriga.
- Sõiduki peatamine ja parkimine (§ 20 lg 4): lisati uued lõiked, mis lubavad kaherattalisi jalgrattaid, pisimopeede, mopeede ja külghaagiseta mootorrattaid parkida kõrvuti kahes reas. Asulas tohib jalgratast, kergliikurit ja pisimopeedi parkida ka kõnniteel, jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba.
- Jalakäijate reeglid (§ 22 lg 1): rula, rulluiske jms kasutav jalakäija peab teistest jalakäijatest möödumisel sõitma kiirusega, mis ei erine oluliselt nende kiirusest.
- Laste vedu bussis (§ 36 lg 3): asulavälisel laste juhuveol kasutatavas bussis võib alla 18-aastaseid lapsi vedada üksnes turvavööga varustatud istekohtadel.
- Aeglase sõiduki tunnusmärk (§ 50 lg 6): täpsustati, et märk tuleb paigutada auto, traktori, liikurmasina, autorongi ja masinrongi taha, mis ei sõida kiiremini kui 40 km/h, samuti neljarattalise mopeedi taha.
- Üleminekusäte kergliikuritele (§ 264 lg 21): kergliikuriks loetakse ka enne 2021. aasta 1. jaanuari turule tulnud istekohata elektrilised sõidukid, mille kiirus ei ületa 25 km/h.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.01.2021 jõustuvad liiklusseaduse muudatused kaasa kaks suurt reformi. Esiteks reguleeritakse põhjalikult kergliikurite, sealhulgas elektriliste tõukerataste ja tasakaaluliikurite kasutamist Eesti teedel, määrates kindlaks nende kiiruspiirangud, lubatud sõidukohad ja ohutusnõuded. Teiseks viiakse kõik senised Maanteeameti riiklikud ülesanded, load, järelevalvetoimingud ja registrite haldamine üle vastloodud Transpordiametile. Lisaks täpsustatakse parkimisreegleid kõnniteedel ja laste turvalisuse nõudeid bussides.