Konkurentsiseaduse muudatused, mis hakkasid kehtima 26. detsembril 2002, toovad ettevõtjatele ja avalikule sektorile kaasa selgemad reeglid riigiabi andmisel ja järelevalve teostamisel. Artikkel annab praktilise ülevaate sellest, kuidas muutusid riigiabi mõisted, vähese tähtsusega abi piirmäärad ning millised on uued menetlusreeglid ja järelevalveasutuste pädevused.
Riigiabi mõiste ja erisuste täpsustamine
Seaduse muudatusega täpsustati oluliselt riigiabi definitsiooni paragrahvis 30 lõikes 1. Kui varem loeti riigiabiks igasugust soodustust, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soodustades mõnda ettevõtjat või kaupade tootmist või müüki, siis uues redaktsioonis lisandus tingimus, et abi peab kahjustama kaubandust Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriikide või muude välislepingupartnerite vahel.
Paragrahvi 30 lõikes 4 muudeti sõnastust nii, et riigiabiks ei loeta riigiabi andja (varem viidati konkreetsele isikule) tegevust, kui ta käitub turumajanduse tingimustes mõistlikult tegutseva ettevõtjana.
Paragrahvi 31 lõikesse 3 lisati uus punkt 5, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See sätestab, et üldiste huvidega kokkusobivaks võib pidada riigiabi, mida antakse avalikule ettevõtjale või üldist huvi pakkuvale teenust osutavale ettevõtjale üldist huvi pakkuva teenuse osutamise eest.
Vähese tähtsusega abi ja menetluskorra muudatused
Olulised muudatused toimusid vähese tähtsusega abi ja riigiabi loa taotlemise sätetes. Paragrahvi 33 lõikes 1 sätestatakse uues redaktsioonis, et vähese tähtsusega abiks loetakse abi, mis ei ületa ettevõtja kohta 1,5 miljonit krooni kolme järjestikuse aasta jooksul, ning seda loetakse üldiste huvidega kokkusobivaks (eelmises redaktsioonis oli see säte paragrahvis 32 lõikes 4).
Vastavalt paragrahvi 33 lõikele 3 ei ole vähese tähtsusega abi andmiseks vaja taotleda riigiabi andmise luba (eelmises redaktsioonis oli see sätestatud paragrahvi 33 lõikes 1).
Paragrahvi 34 lõikes 1 on nüüd sätestatud, et riigiabi võib anda ainult rahandusministri eelneval kirjalikul loal ning abi andmist ei alustata enne loa saamist (eelmises redaktsioonis oli see sätestatud paragrahvi 33 lõikes 2).
Järelevalve ja menetlusreeglid
Paragrahvis 42 täpsustati ebaseadusliku riigiabi ja riigiabi väärkasutamisega seotud menetlust. Paragrahvi 42 lõikes 2 on nüüd defineeritud riigiabi väärkasutamine (eelmises redaktsioonis oli see paragrahvi 41 lõikes 2).
Paragrahvi 43 lõikes 1 sätestatakse uues redaktsioonis rahandusministri õigus teha ettekirjutus riigiabi tagastamiseks või otsuse kehtetuks tunnistamiseks pärast täiendavat menetlust (eelmises redaktsioonis oli siin sätestatud 10-aastane nõudeõiguse tähtaeg, mis uues redaktsioonis liikus lõikesse 3).
Konkurentsiameti pädevust ja õigusi teabe nõudmisel täpsustati paragrahvides 57 ja 58. Paragrahvi 57 lõikes 1 sätestatakse Konkurentsiameti õigus nõuda teavet füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt (eelmises redaktsioonis oli vastav säte samuti olemas, kuid struktuuri muudeti).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 26. detsembril 2002 jõustunud konkurentsiseaduse muudatused kaasa olulise süstematiseerimise riigiabi valdkonnas. Täpsustati riigiabi mõistet, sidudes selle kaubanduse kahjustamisega Euroopa Liidu liikmesriikidega, ning kehtestati selged reeglid avalikele ja üldist huvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antavale abile. Vähese tähtsusega abi piirmääraks kinnitati 1,5 miljonit krooni kolme aasta jooksul ning korrastati riigiabi lubade taotlemise ja menetlemise protseduure rahandusministeeriumis, samuti täpsustati Konkurentsiameti järelevalveõigusi.
Õigusaktid
- Konkurentsiseadus KonkS