Käesolev ülevaade käsitleb konkurentsiseaduse olulisi muudatusi, mis hakkasid kehtima 24.10.2002. Artikkel annab selge ja praktilise ülevaate sellest, kuidas muutusid Konkurentsiameti õigused teabe nõudmisel, sunniraha määramise kord ning ärisaladuse hoidmise kohustused, aidates ettevõtjatel uute reeglitega kohanduda.
Ettekirjutuste ja sunniraha korra täpsustamine
Seaduse muudatustega täpsustati oluliselt sunniraha määramise ja ettekirjutuste tegemise reegleid. Paragrahvi 46 lõikes 1 sätestati, et sunniraha määratakse edaspidi asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras, säilitades ülemmäärad füüsilistele isikutele kuni 50 000 krooni ja juriidilistele isikutele kuni 100 000 krooni.
Paragrahvis 62 tehti ulatuslikke muudatusi ettekirjutuste tegemise alustes ja sisus:
- Lõikes 1 sätestati Konkurentsiameti peadirektori või tema asetäitja õigus teha ettekirjutusi füüsilisele või juriidilisele isikule (eelmises redaktsioonis vastavat sätet sellisel kujul ei olnud).
- Ettekirjutuse tegemise alusteks lisati koondumise loa tingimuste rikkumine (§ 62 lg 1 p 4), turguvalitseva seisundi kuritarvitamine (§ 62 lg 1 p 5) ning konkurentsi kahjustava kokkuleppe, tegevuse või otsuse keelu rikkumine (§ 62 lg 1 p 6). Varasemas redaktsioonis neid punkte ei olnud.
- Lõikes 2 asendati varasem ettekirjutuse tegemise õiguse üldine sõnastus loeteluga kohustustest, mida ettekirjutusega võidakse määrata, sealhulgas nõutava teo tegemine, keelatud teost hoidumine, konkurentsi kahjustava tegevuse lõpetamine või peatamine ning rikkumise eelse olukorra taastamine.
- Lõikes 3 asendati varasem hoiatuse sisu kirjeldus sättega, mis lubab ettekirjutuse täitmata jätmise korral määrata sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras (füüsilistele isikutele kuni 50 000 krooni ja juriidilistele isikutele kuni 100 000 krooni). Varasemad hoiatuse sisu punktid 1-3 kustutati uuest redaktsioonist.
Konkurentsiameti õigused teabe nõudmisel ja kontrollimisel
Teabe nõudmise ja kontrollimise menetlustes viidi sisse mitmeid muudatusi, mis lihtsustavad või täpsustavad ametiasutuse tegevust:
- Paragrahvi 57 lõike 1 punktides 7 ja 8 sisaldunud õigused nõuda teavet menetlemise alustamise otsustamiseks ning seaduse rikkumise asja menetlemiseks kustutati uuest redaktsioonist. Punktis 9 asendati sõna 'järelevalve' täpsema mõistega 'riikliku järelevalve'.
- Paragrahvi 58 lõike 1 punktis 3 sisaldunud nõue märkida kutses alustatud juhtumi number tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks.
- Paragrahvi 60 lõikes 3 muudeti ettevõtja asukoha kontrollimise korda. Kui varem pidi kontrollija esitama kinnitatud ärakirja või väljavõtte menetluse alustamise otsusest ja volituskäskkirja, siis uues redaktsioonis tuleb esitada vaid volituskäskkiri. Sellest tulenevalt muudeti ka lõike 6 punkti 5, kus protokolli märgitakse edaspidi vaid käskkirja esitamine.
Ärisaladuse hoidmise kohustuse reform
Ärisaladuse kaitset reguleeriv paragrahv 63 kirjutati suures osas ümber:
- Lõikesse 1 lisati uus säte, mis keelab Konkurentsiametil ettevõtja nõusolekuta avaldada tema ärisaladusi (sh pangasaladusi), mida on teada saadud teenistuskohustuste täitmisel (varasemas redaktsioonis vastavat sätet selles lõikes ei olnud).
- Lõikes 2 asendati varasem sunniraha määramise kord sättega, mis määratleb, et ärisaladuseks ei loeta üldsusele avaldamisele kuuluvat teavet ning ametnike koostatud dokumente, millest ärisaladused on välja jäetud.
- Lõikes 3 asendati varasem sunniraha korduva rakendamise reegel põhimõttega, et dokumendi koostamisel ei tohi Konkurentsiamet ettevõtja vastu kasutada teavet, mida ei saa sellele ettevõtjale avaldada.
- Lõikes 4 asendati varasem ärisaladuse avaldamise keelu üldine tekst kohustusega jätta avaldamisele kuuluvate otsuste tekstist ärisaladused välja.
Menetlusnormide kustutamine ja uued karistussätted
Uuest redaktsioonist kustutati täielikult rida menetlust reguleerivaid paragrahve ja lõikeid, sealhulgas kaebuse esitamise nõuded (§ 64), menetluse alustamise ja alustamisest keeldumise kord (§ 65), menetlusosaliste määratlus (§ 66), suulise arutamise reeglid (§ 68), menetluse peatamine (§ 69), menetluse lõpetamine (§ 70), otsuste kehtetuks tunnistamine (§ 71) ning otsuste edastamine ja avaldamine (§ 72). Samuti kustutati varasem otsuste vaidlustamise kord (§ 73).
Selle asemel kehtestati uued karistus- ja rakendussätted:
- Paragrahvis 73 sätestati juriidilisele isikule rahatrahv kuni 50 000 krooni riikliku järelevalve teostamise takistamise eest (andmete esitamata jätmine, valeandmed jne). Samuti sätestati rahatrahv riigiabi väärkasutamise eest füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni.
- Paragrahvis 78 asendati varasem menetluse peatamise regulatsioon sättega, et keelatud tegudega tekitatud kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras.
- Paragrahvis 87 sätestati seaduse rakendamise reeglid, sealhulgas pooleliolevate menetluste jätkamine vana seaduse järgi ja määruste kooskõlla viimine kolme kuu jooksul.
- Paragrahvis 88 kehtestati olemasoleva riigiabi menetlemise kord rahandusministri poolt, andes talle õiguse nõuda riigiabi muutmist või lõpetamist, kui see ei sobi kokku üldiste huvidega.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 24.10.2002 jõustunud konkurentsiseaduse muudatused kaasa olulise menetlusnormide lihtsustamise ja karistusõigusliku raamistiku täpsustamise. Paljud senised detailsed menetlusreeglid, sealhulgas kaebuste esitamise ja suuliste arutelude kord, kustutati seadusest täielikult. Selle asemel tugevdati ärisaladuse kaitset, täpsustati ettekirjutuste tegemise aluseid ning kehtestati selged trahvimäärad järelevalve takistamise ja riigiabi väärkasutamise eest. Samuti reguleeriti täpsemalt olemasoleva riigiabi kontrollimist rahandusministri poolt.
Õigusaktid
- Konkurentsiseadus KonkS