Alates 01.07.2006 jõustusid konkurentsiseaduse olulised muudatused, mis täpsustavad ettevõtjate valitseva mõju määratlust, koondumiste kontrollimise korda ja riigiabi andmise reegleid. Need muudatused toovad turuosalistele suurema selguse ja aitavad paremini mõista konkurentsireeglite kohaldamist praktikas, pakkudes ettevõtjatele vajalikku kindlustunnet igapäevases majandustegevuses ja tehingute planeerimisel.
Valitsev mõju ja turgu valitsev seisund
Seaduse muudatustega täpsustati oluliselt valitseva mõju ja turgu valitseva seisundi mõisteid, et tagada selgem õiguslik raamistik.
Valitseva mõju täpsustamine (§ 2 lg 4)
Paragrahvi 2 lõikes 4 muudeti valitseva mõju definitsiooni. Varasemas redaktsioonis loeti valitsevaks mõjuks võimalust ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt teise ettevõtja või füüsilise isiku poolt ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu teist ettevõtjat mõjutada.
Uues redaktsioonis on see sõnastatud nii, et valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu teist ettevõtjat mõjutada.
Lisaks täpsustati paragrahvi 2 lõike 4 punktis 1, et mõju võib seisneda õiguses oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid (eelmises redaktsioonis oli märgitud koosseisu, tööd või otsuste tegemist). Punkti 2 kohaselt on uueks sõnastuseks õigus kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest, asendades varasema sõnastuse 'kasutada ja käsutada'.
Turgu valitsev seisund (§ 13)
Paragrahvi 13 pealkiri muudeti 'Eranditaotluse esitamisest' pealkirjaks 'Turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja'.
Lõikes 1 asendati tühisuse reegel turgu valitseva seisundi definitsiooniga, mille kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab neil tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest.
Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. Lõikes 2 sätestati, et turgu valitsevat seisundit omab ka eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja, samas kui varem reguleeris see lõige eranditaotluse esitamise tähtaegu.
Koondumiste kontroll ja käibe arvutamine
Koondumiste reguleerimises ja kontrollimises viidi sisse mitmeid olulisi muudatusi, sealhulgas muudeti kontrolli künniseid.
Koondumise kontrollimise künnised (§ 21)
Paragrahvi 21 pealkiri muudeti 'Eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja tegevuse piirangud' pealkirjaks 'Koondumise kontrollimise kohaldamine'.
Lõikes 1 sätestati uus kontrolli künnis: koondumist kontrollitakse, kui osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 100 miljonit krooni ja vähemalt kahe osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 30 miljonit krooni.
Varasemas redaktsioonis oli künniseks ülemaailmne käive kokku üle 500 miljoni krooni ja vähemalt kahe osalise ülemaailmne käive üle 100 miljoni krooni. Lõikes 2 sätestati, et Konkurentsiamet ei kontrolli koondumist, kui see kuulub kontrollimisele vastavalt EL Nõukogu määrusele 139/2004/EÜ, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon suunab selle menetlemiseks Konkurentsiametile.
Koondumise teade ja menetlemine (§ 26 ja § 27)
Paragrahvi 26 pealkiri muudeti 'Koondumisele hinnangu andmisest' pealkirjaks 'Koondumise teade'. Lõikes 1 sätestati täpne nimekiri andmetest, mis peavad teates sisalduma.
Lõikes 2 lisati võimalus esitada teade lühendatud kujul, kui on täidetud teatud tingimused (näiteks puudub horisontaalne kattuvus või vertikaalne seotus).
Paragrahvi 27 pealkiri muudeti 'Koondumise osaliste käibest' pealkirjaks 'Koondumise menetlemine'. Lõikes 1 sätestati, et Konkurentsiamet teeb otsuse 30 kalendripäeva jooksul teate esitamisest (varem oli kohustus teatada ühe nädala jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist).
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi reeglid
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise, lubamise ja aruandluse korda täpsustati kooskõlas Euroopa Liidu reeglitega.
Riigiabi andmine ja load (§ 30 ja § 34)
Paragrahvi 30 pealkiri muudeti 'Koondumise teatest' pealkirjaks 'Riigiabi'. Lõikes 1 sätestati, et riigiabiks loetakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud abi.
Paragrahvi 34 pealkiri muudeti 'Avalik ettevõtja...' pealkirjaks 'Riigiabi andmise luba'. Lõikes 1 sätestati, et riigiabi võib anna ainult Euroopa Komisjoni eelneval kirjalikul loal.
Grupierandiga hõlmatud riigiabi puhul (§ 34) ei ole luba vaja taotleda, kuid riigiabi andja on kohustatud enne abi andmist esitama rahandusministrile teate eelnõu.
Vähese tähtsusega abi ja aruandlus (§ 33 ja § 49)
Paragrahvi 33 pealkiri muudeti 'Riigiabist' pealkirjaks 'Vähese tähtsusega abi'. Lõikes 1 loetakse vähese tähtsusega abiks Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ artiklis 2 nimetatud abi.
Lõikes 4 sätestati kohustus nõuda abi saajalt teatist eelmise kolme aasta jooksul saadud vähese tähtsusega abi kohta.
Paragrahvis 49 sätestati riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruandluse kohustus: abi andjad peavad esitama rahandusministrile iga aasta 1. märtsiks aruande eelneval kalendriaastal antud abi kohta.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.07.2006 jõustunud konkurentsiseaduse muudatused kaasa olulisi täpsustusi ettevõtjate valitseva mõju ja turgu valitseva seisundi määratlemisel. Samuti kaasnesid muudatustega uued siseriiklikud künnised koondumiste kontrollimiseks, asendades senised ülemaailmsed käibepiirangud Eesti-siseste käivetega. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise reeglid viidi täielikku kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega, kehtestades selged loamenetlused ja iga-aastase aruandluse kohustuse, mis muudab kogu süsteemi läbipaistvamaks.
Õigusaktid
- Konkurentsiseadus KonkS