Alates 01.05.2004 jõustusid konkurentsiseaduse olulised muudatused, mis ajakohastavad riigiabi andmise, vähese tähtsusega abi ja grupierandite reegleid ning laiendavad Konkurentsiameti järelevalvepädevust. Need muudatused toovad ettevõtjatele ja abi andjatele kaasa selgemad menetlusreeglid ning tõhustavad riiklikku kontrolli konkurentsireeglite täitmise üle.
Riigiabi reguleerimise põhimõttelised muudatused ja kooskõla Euroopa Liidu õigusega
Konkurentsiseaduse muudatustega viidi riigiabi andmise reeglid otsesesse kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Paragrahvi 30 lõikes 1 asendati senine detailne siseriiklik riigiabi definitsioon viitega Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 87 lõikele 1. Lisaks sätestatakse uues lõikes 2, et riigiabi antakse kindlaksmääratud perioodiks ja ulatuses, mis on vajalik asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks.
Olulised muudatused puudutavad ka riigiabi andja kohustusi. Paragrahvi 30 lõike 2 kohaselt on riigiabi andja kohustatud tagama abi andmise ja kasutamise läbipaistvuse ning efektiivsuse, samuti kontrollima selle sihipärasust. Rahandusministril on õigus nõuda riigiabi andjalt teavet nende kohustuste täitmise kohta (§ 30 lg 3). Varasemad sätted, mis loetlesid riigiabi andjatena sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid, asendati üldise definitsiooniga, mis hõlmab kõiki isikuid, kes kasutavad riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse vahendeid riigiabi andmiseks.
Vähese tähtsusega abi ja grupierandite uus kord
Vähese tähtsusega abi andmise aluseid muudeti oluliselt (§ 33). Vähese tähtsusega abiks loetakse nüüd Euroopa Komisjoni määruse 69/2001/EÜ artiklis 2 nimetatud abi. Sellise abi andmiseks ei ole vaja taotleda Euroopa Komisjonilt eelnevat riigiabi andmise luba (§ 33 lg 2). Siiski on abi andja kohustatud enne otsuse tegemist nõudma abi saajalt teatist viimase kolme aasta jooksul saadud vähese tähtsusega abi kohta (§ 33 lg 4).
Grupierandiga hõlmatud riigiabi reguleeritakse nüüd paragrahvis 34. Grupierandiga abi endale saamiseks ei ole vaja taotleda Euroopa Komisjoni luba, kuid riigiabi andja peab enne abi andmist esitama rahandusministrile Euroopa Komisjoni nõuetele vastava teate eelnõu koos abiprogrammi või individuaalse abi kirjeldusega (§ 34 lg 3). Rahandusminister annab oma seisukoha ühe kuu jooksul (§ 34 lg 4) ning abi andmist ei tohi alustada enne seisukoha saamist (§ 34 lg 5).
Ebaseadusliku riigiabi tagastamine ja aruandlus
Paragrahvis 42 sätestatakse ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagastamise kord. Ebaseaduslikuks ja väärkasutatud abiks loetakse EL Nõukogu määruse 659/1999/EÜ kohast abi. Kui Euroopa Komisjon või Euroopa Kohus teeb otsuse, et ebaseaduslik või väärkasutatud abi tuleb tagastada, edastab rahandusminister selle otsuse abi andjale, kes on kohustatud abi saajalt selle tagasi nõudma (§ 42 lg 3).
Sisse on seatud ka range aruandluskohustus (§ 49). Nii riigiabi kui ka vähese tähtsusega abi andjad on kohustatud esitama rahandusministrile iga aasta 1. märtsiks aruande eelneval kalendriaastal antud abi kohta. Rahandusminister edastab need aruanded Eesti Vabariigi alalisele esindusele Euroopa Liidu juures, kes edastab need Euroopa Komisjonile.
Kõlvatu konkurentsi keeld ja vaidluste lahendamine
Kõlvatu konkurentsi regulatsiooni täpsustati paragrahvides 50–53. Kõlvatu konkurents on defineeritud kui ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, mis on seadusega keelatud (§ 50 lg 1 ja 2). Reklaamina käsitatava eksitava, kõlvatu või halvustava teabe puhul rakendatakse reklaamiseaduse sätteid (§ 50 lg 3).
Keelatud on eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine või tellimine (§ 51 lg 2), samuti konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine ja konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine (§ 52). Olulise muudatusena tuvastatakse kõlvatu konkurents või selle puudumine edaspidi poolte vaidluses tsiviilkohtumenetluse korras (§ 53).
Konkurentsiameti järelevalvepädevuse ja õiguste laiendamine
Seadusemuudatustega laiendati märkimisväärselt Konkurentsiameti õigusi riikliku järelevalve teostamisel (§ 54 lg 1). Konkurentsiamet on pädev teostama kõiki seaduse alusel temale pandud toiminguid, analüüsima konkurentsiolukorda ja andma soovitusi selle parandamiseks (§ 55).
Konkurentsiametile anti järgmised konkreetsed õigused järelevalve teostamiseks:
- Õigus nõuda kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt kirjaliku taotlusega teavet, määrates vastamiseks vähemalt 10 kalendripäeva (§ 57 lg 1 ja 2).
- Õigus kutsuda isikuid Konkurentsiametisse seletusi andma või võtta seletusi kohapeal (§ 57 lg 3, § 58).
- Õigus nõuda dokumentide, nende kavandite ja muude materjalide originaale või ärakirju (§ 59 lg 1).
- Õigus kontrollida ettevõtja asukohta ja tegutsemiskohta (sh territooriumi, hooneid ja transpordivahendeid) ilma eelneva hoiatuse või eriloata nii tööajal kui tegutsemiskoha kasutamise ajal (§ 60 lg 1).
Kontrollimise tulemuste kohta on ametnik kohustatud koostama protokolli kahes eksemplaris (§ 60 lg 5 ja 8). Kui ettevõtja takistab kontrollimist või keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli vastav kanne (§ 60 lg 7 ja 9).
Sanktsioonid ja kahjude hüvitamine
Järelevalve teostamise takistamise eest on ette nähtud karmid sanktsioonid. Juriidilise isiku poolt Konkurentsiametile vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise, tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni (§ 73). Väärtegude kohtuväline menetleja on Konkurentsiamet (§ 73 lg 2).
Kõik seadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varalised või muud kahjud kuuluvad hüvitamisele tsiviilkorras (§ 78).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.05.2004 jõustunud konkurentsiseaduse muudatused kaasa põhimõttelise korra riigiabi andmisel, viies selle kooskõlla Euroopa Liidu reeglitega. Riigiabi andmiseks on nüüd vajalik Euroopa Komisjoni eelnev luba, välja arvatud vähese tähtsusega abi ja grupierandite puhul. Samuti täpsustati kõlvatu konkurentsi keelde ning laiendati oluliselt Konkurentsiameti õigusi järelevalve teostamisel, sealhulgas teabe nõudmisel ja kohapealsel kontrollimisel. Rikkumiste eest on ette nähtud trahvid ning tekitatud kahju kuulub hüvitamisele tsiviilkorras.
Õigusaktid
- Konkurentsiseadus KonkS