Kohtutäituri seaduses jõustusid 09.01.2018 mitmed olulised muudatused, mis täpsustavad kohtutäiturite igapäevast ametitegevust, laiendavad oluliselt pakutavate teenuste ringi ning muudavad Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja üldist töökorraldust. Need muudatused toovad kaasa selgemad reeglid nii ametitoimingute ülevõtmisel kui ka uute teenuste osutamisel, pakkudes seeläbi praktilist kasu ja õigusselgust kõigile osapooltele.
Ametialaste kitsenduste ja kohustuste täpsustamine
Kohtutäituri seaduse muudatustega täpsustati oluliselt kohtutäituritele kehtivaid ametialaseid kitsendusi ja kohustusi. Muudatuste kohaselt on üle vaadatud tegevused, millega kohtutäitur ei tohi tegeleda.
- Paragrahvi 5 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei või kohtutäitur enam olla äriühingu likvideerija. Varasemas redaktsioonis oli lubatud erandina olla kohtu poolt määratud likvideerija.
- Paragrahvi 5 lõike 2 punkti 4 muudatusega kaotati keeld olla pankrotitoimkonna liige. Kehtima jäi vaid kitsendus olla kinnisasja sundvalitseja.
- Paragrahvi 7 lõike 1 punktid 2 ja 5 tunnistati kehtetuks, mis tähendab, et kohtutäitur ei pea enam isiklikult tegelema võlgniku vara müümisega täitemenetluse seadustiku alusel ega täitedokumendi täitmisega lapsega suhtlemise ja lapse väljaandmise asjas.
Lisaks täiendati seadust uute järelevalve- ja asendamismeetmetega. Paragrahvi 21 lõike 2 punkti 8 lisamisega tagandatakse kohtutäitur ametist, kui ta ei hüvita temalt välja mõistetud nõuet mõistliku aja jooksul või on esitanud avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Paragrahvi 22 lõike 2 kohaselt saab kohtutäituri suhtes läbi viia distsiplinaar- ja aukohtumenetlust ka siis, kui tema ametivolitused on peatatud. Paragrahvi 25 lõike 1 kohaselt peab kohtutäitur taotlema ametivolituste peatamist, kui ta viibib eemal üle kahe järjestikuse kuu kalendriaastas (varem lihtsalt üle kahe kuu).
Uued ametiteenused ja tasumäärad
Seaduse muudatused laiendavad kohtutäiturite võimalusi osutada täiendavaid ametiteenuseid, mis loovad uusi võimalusi vaidluste lahendamiseks väljaspool kohtusaali.
- Paragrahvi 8 lõike 1 punktide 4, 5 ja 6 lisamisega võib kohtutäitur nüüd osutada juriidilise fakti tuvastamise teenust väljaspool kohtumenetlust, tegutseda lepitajana ning tegutseda vahekohtunikuna.
- Paragrahvi 8 lõike 7 kohaselt on kehtestatud piirang, et kohtutäitur ei tohi läbi viia täitemenetlust asjas, milles ta osales vahekohtunikuna.
- Paragrahvi 36 lõike 1 punkti 4 ja lõike 3 lisamisega kehtestati kindel põhitasu määr summas 278 eurot avaliku enampakkumise korraldamise eest kaas- või ühisomandi lõpetamisel.
Muudatused puudutavad ka muid tasumäärasid ja mõisteid. Paragrahvi 35 lõike 1 kohaselt tõusis kuni 35-eurose sissenõude põhitasu määr 15,50 eurolt 16 eurole. Paragrahvides 42 ja 51 asendati senine dokumendi koopia valmistamise tasu väljatrüki väljastamise tasuga.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja töökorraldus
Olulised muudatused puudutavad ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja sisemist töökorraldust, juhtimist ja uute organite loomist.
- Paragrahvi 74 lõike 1 kohaselt arvestatakse ametikogu liikmemaksu kohtutäituri ametitegevuse pealt ning kutsekogu liikmemaksu pankrotihalduri kutsetegevuse pealt.
- Paragrahvi 78 punkti 24 ja paragrahvi 103 kohaselt luuakse koja vahekohus, mis on vaidluste kohtuvälise lahendamise organ rahaliste nõuete menetlemiseks poolte kokkuleppel.
- Paragrahvi 81 kohaselt koguneb korraline ameti- ja kutsekogu hiljemalt 31. märtsil (varem märtsi esimesel reedel) ning teavitusaeg pikeneb ühele kuule (varem kolm nädalat).
- Paragrahvi 83 lõike 5 kohaselt on mõlemasse kogusse kuuluval liikmel nüüd mõlemas kogus üks hääl.
- Paragrahvi 90 kohaselt on koja kantsleri ametiaja kestuseks määratud viis aastat.
Samuti asendati paragrahvides 78 ja 92 andmete väljastamine kohtutäituri ametitegevuse raamatust andmete väljastamisega täitemenetlusregistrist. Paragrahvide 15 ja 16 muudatustega täpsustati asjaajamise ja dokumentide üleandmist ametist tagandamise korral.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 09.01.2018 jõustunud Kohtutäituri seaduse muudatused kaasa mitmeid olulisi uuendusi nii kohtutäiturite igapäevatöös kui ka koja juhtimises. Kohtutäituritele anti õigus osutada uusi ametiteenuseid, sealhulgas juriidilise fakti tuvastamist, lepitusmenetlust ja vahekohtunikuna tegutsemist, samas kui isiklikult täidetavate kohustuste ringi mõnevõrra vähendati. Lisaks loodi uus vaidluste kohtuvälise lahendamise organ ehk koja vahekohus ning täpsustati koja kantsleri ametiaega, ameti- ja kutsekogu kogunemise korda ning liikmete hääleõigust.