Alates 01.01.2017 jõustusid olulised Kohtutäituri seaduse muudatused, mis reformivad põhjalikult täitemenetluse alustamise tasude süsteemi ja loovad uued reeglid elektroonilisele arestimisele ning välisriigist laekuva elatise vahendamisele. Käesolev ülevaade aitab menetlusosalistel mõista uusi tasumäärasid ja menetluslikke kohustusi, tagades selguse ja säästlikkuse täitetoimingute tegemisel.
Ametitoimingute laiendamine ja elatise vahendamine
Kohtutäituri seaduse uues redaktsioonis on laiendatud kohtutäituri ametitoimingute loetelu, lisades uusi kohustusi ja täpsustades olemasolevaid sätteid.
Välisriigist laekuva elatise vahendamine (§ 6 lg 1 p 5 ja § 37)
Eelmises redaktsioonis puudusid sätted välisriigist laekuva elatise vahendamise kohta. Uue redaktsiooni kohaselt lisati seadusesse § 6 lõike 1 punkt 5, millega kohtutäitur teeb ametitoiminguid välisriigist laekuva elatise vahendamisel perehüvitiste seaduse alusel. Lisaks muudeti § 6 lõike 1 punkti 4, kus tehti vaid väike kirjavahemärgi muudatus, asendades punkti semikooloniga.
Sellega seoses lisati seadusesse täiesti uus § 37, mis reguleerib välisriigist laekuva elatise vahendamise tasu. Varasemas redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Nüüd sätestab § 37 lg 1, et seda tasu maksab riik. Toimiku avamise tasu on uue § 37 lg 2 kohaselt 15 eurot ning vahendamisega kaasnevate toimingute tegemise kuutasu on § 37 lg 3 järgi 4 eurot. Kui kohtutäituril tekib kohustus maksta rahvusvahelise ülekande eest tasu, lisandub elatise vahendamise tasule rahvusvahelise ülekande tasu vastavalt § 37 lõikele 4.
Täitemenetluse alustamise tasude reform
Täitemenetluse alustamise tasude süsteem kujundati uues redaktsioonis täielikult ümber, asendades senise ühtse tasumäära diferentseeritud süsteemiga.
Uued alustamise tasu määrad (§ 34)
Eelmises redaktsioonis oli täitemenetluse alustamise tasu fikseeritud suurusega 15,97 eurot (§ 34 lg 1). Uues redaktsioonis sõltub täitemenetluse alustamise tasu varaliste nõuete puhul nõude summast ning kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Mittevaraliste nõuete puhul sõltub täitemenetluse alustamise tasu kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks.
Seadusesse lisati uued lõiked 2 ja 3. Kui võlgnikule on võimalik täitmisteade mõistliku pingutusega kätte toimetada rahvastikuregistrisse kantud elukoha või sideandmete, äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud asukoha või kontaktandmete või täitedokumendis märgitud võlgniku aadressi järgi, on täitemenetluse alustamise tasu (§ 34 lg 2):
- mittevaralise nõude puhul 15 eurot (§ 34 lg 2 p 1);
- kuni 51 euro suuruse nõude puhul 15 eurot (§ 34 lg 2 p 2);
- üle 51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 30 eurot (§ 34 lg 2 p 3);
- üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot (§ 34 lg 2 p 4).
Kui võlgnikule ei ole võimalik täitmisteadet mõistliku pingutusega kätte toimetada eelpool nimetatud andmete või aadressi järgi, on täitemenetluse alustamise tasu (§ 34 lg 3):
- mittevaralise nõude puhul 30 eurot (§ 34 lg 3 p 1);
- kuni 51 euro suuruse nõude puhul 30 eurot (§ 34 lg 3 p 2);
- 51 kuni 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot (§ 34 lg 3 p 3);
- üle 5000 euro suuruse nõude puhul 120 eurot (§ 34 lg 3 p 4).
Kohtutäituri tasu sissenõudmine ja elektrooniline arestimine
Uus redaktsioon soodustab võlgnike kiiret vabatahtlikku täitmist ja reguleerib elektroonilise arestimissüsteemi kasutamist.
Vabatahtlik täitmine ja elektrooniline arestimine (§ 32 lg 4 ja § 40)
Paragrahvi 32 lõiget 4 muudeti oluliselt. Varasemas redaktsioonis selgitati täitmisteates võlgnikule, et kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, peab ta maksma põhitasu üksnes pooles ulatuses. Uue redaktsiooni kohaselt peab võlgnik vabatahtliku täitmise korral maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu. Täitmisteates märgitakse numbritega täitemenetluse alustamise tasu ning kogu põhitasu suurus koos käibemaksuga ning vabatahtliku täitmise korral tasumisele kuuluv täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga. Samuti lisati nõue märkida täitmisteatesse, et kui nõuet ei täideta vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, edastab kohtutäitur elektroonilise vara arestimise akti krediidiasutusse, ning kui nõue täidetakse kolme tööpäeva jooksul alates elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest, on kohtutäituri põhitasu 16 eurot.
Sellega seoses lisati seadusesse täiesti uus § 40 pealkirjaga 'Kohtutäituri tasu elektroonilise arestimissüsteemi kaudu täidetud nõude puhul'. Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uue § 40 lg 1 kohaselt on kohtutäituri põhitasu 16 eurot, kui täitedokumendi täitmine on täies ulatuses võimalik elektroonilise arestimissüsteemi kaudu. Lõige 2 sätestab, et see tasu rakendub juhul, kui nõue täidetakse elektroonilise arestimissüsteemi kaudu kolme tööpäeva jooksul elektroonilise arestimisakti krediidiasutusse edastamisest arvates.
Tasu täitemenetluse lõpetamisel ja lisatasud
Muudatused puudutavad ka menetluse enneaegset lõpetamist ning kohtutäituri lisatasusid enampakkumiste, vallasvara müügi ja väljaspool bürood tehtavate toimingute eest.
Nõude varasem lõppemine (§ 41 lg 1)
Paragrahvi 41 lõiget 1 muudeti. Varasemas redaktsioonis maksis sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, kui võlgnik oli nõude täitnud enne avalduse esitamist kohtutäiturile. Uue redaktsiooni kohaselt maksab sissenõudja sellisel juhul vaid menetluse alustamise tasu. Kui võlgnik täitis nõude pärast avalduse esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksis ta varem menetluse alustamise tasu, kuid uue redaktsiooni kohaselt maksab ta 15 eurot. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loeti täitmine varem toimunuks pärast kättetoimetamist ning võlgnik maksis alustamise tasu ja pool põhitasust; uue redaktsiooni kohaselt maksab võlgnik sel juhul vaid menetluse alustamise tasu.
Muudatused lisatasudes (§ 45 lg 1, § 46 ja § 47 lg 1)
Paragrahvi 45 lõiget 1 muudeti. Varasemas redaktsioonis oli kohtutäituril õigus nõuda enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest lisatasu kuni 3% vara müügihinnast ilma ülempiirita. Uue redaktsiooni kohaselt on lisatasu suurus endiselt kuni 3% vara müügihinnast, kuid lisati piirang: mitte rohkem kui 2000 eurot.
Seadusesse lisati täiesti uus § 46 pealkirjaga 'Lisatasu vallasvara müügi eest'. Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Uue sätte kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda vallasvara müügi eest, kui seda on teinud kohtutäitur, lisatasu kuni 20% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 5000 eurot.
Paragrahvi 47 lõiget 1 muudeti. Varasemas redaktsioonis oli kohtutäituril õigus nõuda teatud täitetoimingute tegemisel väljaspool kohtutäituri bürood alates teisest tunnist lisatasu suurusega 19 eurot. Uue redaktsiooni kohaselt tõsteti see lisatasu määr 28 eurole.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob Kohtutäituri seaduse muudatus alates 01.01.2017 kaasa olulise tasude diferentseerimise ja soodustused kiirele vabatahtlikule täitmisele. Täitemenetluse alustamise tasu ei ole enam fikseeritud 15,97 eurot, vaid sõltub nõude suurusest ja kättetoimetamise edukusest. Võlgnikele pakutakse motivatsiooni nõuete kiireks täitmiseks, võimaldades vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul tasuda vaid alustamise tasu või elektroonilise arestimise kiirel toimimisel fikseeritud 16-eurost põhitasu. Samuti on riigi poolt reguleeritud välisriigist laekuva elatise vahendamine ning kehtestatud uued piirmäärad enampakkumiste ja vallasvara müügi lisatasudele.