Käesolev ülevaade käsitleb Kogumispensionide seaduse olulisi muudatusi, mis hakkasid kehtima alates 01.07.2010. Muudatustega täpsustatakse ja ajakohastatakse pensionifondi osakute pärimise, pärija pensionikontole ülekandmise ning osakute tagasivõtmise tingimusi ja menetluslikku korda. Artikkel aitab lugejal mõista uusi nõudeid ja tähtaegu, mis kaasnevad pärandvara hulka kuuluvate osakute käitlemisega pärast osakuomaniku surma.
Kohustusliku pensionifondi osakute pärimise uued alused
Alates 1. juulist 2010 jõustusid Kogumispensionide seaduses olulised muudatused, mis reformisid pensionifondi osakute pärimise põhimõtteid (§ 28). Varasem üldine põhimõte asendati täpsema sättega, mille kohaselt lähevad osakud omaniku surma korral üle pärijale.
Peamised muudatused pärimisel hõlmavad järgmist:
- Pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta need tagasi seaduses sätestatud korras (§ 28 lg 2).
- Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses (§ 28 lg 2).
- Registripidaja tunnistab pärandvara hulka kuuluvad osakud omal algatusel kehtetuks, kui ainupärijaks on juriidiline isik või kui kümne aasta jooksul pärandi avanemisest pole osakuid tagasi võetud ega üle kantud (§ 28 lg 3).
- Kehtetuks tunnistatud osakute õigused ja kohustused lõpevad ning vastav raha jääb pensionifondi (§ 28 lg 4).
Eelmises redaktsioonis sisaldunud sätted piiratud teovõimega pärija esindaja avalduse kohta (§ 28 lg 3), osakute tühistamise kohta kümne aasta möödumisel (§ 28 lg 5) ning sätete kohaldamise kohta kontole kantud rahale (§ 28 lg 6) on uuest redaktsioonist kustutatud.
Osakute ülekandmine pärija pensionikontole ja tagasivõtmine
Muudatustega täpsustati tingimusi, mille täitmisel on pärijal õigus kanda osakud oma pensionikontole (§ 29). Varasem kord asendati süsteemiga, kus ülekandmine on lubatud kolmel juhul:
- Pärija on kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses (§ 29 lg 1 p 1).
- Pärija ei ole enam kohustatud isik, kuid talle on avatud pensionikonto (§ 29 lg 1 p 2).
- Pärija ei ole veel kohustatud isik, kuid on residendist füüsiline isik tulumaksuseaduse tähenduses (§ 29 lg 1 p 3).
Osakute tagasivõtmise tähtaega lühendati oluliselt (§ 30 lg 1). Kui varem oli pärijal, kes ei kvalifitseerunud kohustatud isikuks, õigus nõuda tagasivõtmist üks kord kümne aasta jooksul, siis uue korra kohaselt peab tagasivõtmine toimuma ühe aasta jooksul pärast pärimistunnistuse tõestamist. Seda tähtaega ei kohaldata aga isikutele, kellel puudub võimalus osakute ülekandmiseks või kes vastavad residendist füüsilise isiku tingimustele (§ 30 lg 2).
Uus avalduse esitamise ja menetlemise kord
Seadusesse lisati täpne loetelu andmetest, mis tuleb esitada registripidajale kontohalduri vahendusel osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks (§ 31 lg 1). Avalduses peavad olema märgitud:
- Pärandaja nimi ja isikukood.
- Pärija nimi, isikukood (või sünniaeg) ja välisriigi koodi puhul riigi nimi.
- Pärija kontaktandmed ja teatiste edastamise eelistused.
- Pensionifondide nimetused ning ülekantavate või tagasivõetavate osakute arv.
- Pärija pangakonto andmed, pärimistunnistuse andmed ning pärandvara jagamise kokkuleppe andmed selle olemasolul.
Uue sätte kohaselt kehtestab avalduse vormi rahandusminister määrusega (§ 31 lg 6). Samuti sätestati, et avalduse esitamisega loetakse pärija nõustunuks vastava pensionifondi tingimustega (§ 29 lg 2).
Vabatahtliku pensionifondi erisused ja muud muudatused
Vabatahtliku pensionifondi osakute puhul tunnistati kehtetuks § 58 lõige 4, mis reguleeris osakute tühistamist pärijate puudumisel. Samuti muudeti juriidilisest isikust pärija nõude esitamise tähtaega (§ 59 lg 2) – senise ühe aasta asemel pärandvara avanemisest saab nõude esitada ühe aasta jooksul pärimistunnistuse tõestamisest, kuid mitte hiljem kui kümme aastat pärast pärandi avanemist.
Tehniliste muudatustena eemaldati § 67 lõikest 5 viide failiteele ning paragrahvides 72 ja 73–76 korrigeeriti teksti '[Käesolevast tekstist välja jäetud]' kirjavahemärke, lisades lause lõppu punkti.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 1. juulil 2010 jõustunud Kogumispensionide seaduse muudatused kaasa selgema ja struktureerituma korra pensionifondi osakute pärimisel. Peamised muudatused puudutavad osakute ülekandmist pärija pensionikontole ja nende tagasivõtmist, kusjuures tagasivõtmise üldiseks tähtajaks kehtestati üks aasta pärimistunnistuse tõestamisest. Samuti täpsustati registripidajale esitatava avalduse andmekoosseisu ning sätestati juhud, mil registripidaja tunnistab osakud omal algatusel kehtetuks. Vabatahtlike pensionifondide osas kaotati osakute tühistamise säte pärijate puudumisel ning ühtlustati juriidilisest isikust pärija nõude esitamise tähtaegu.