Keskkonnatasude seaduses hakkasid 27.12.2010 kehtima olulised muudatused, mis täpsustavad maavara kaevandamise tasusid, saastetasude arvutamist ja keskkonnatasudest laekuva raha kasutamist. Käesolev ülevaade toob välja peamised sisulised muudatused võrreldes eelmise, kuni 26.12.2010 kehtinud redaktsiooniga, aidates lugejal mõista uusi nõudeid ja regulatsioone.
Maavara kaevandamise ja saastetasude muudatused
Seaduse muudatustega täpsustati oluliselt maavara kaevandamisõiguse tasu määramist ja saastetasude jaotumist.
Paragrahvis 9 lõikes 10 muudeti kaevise võrdväärsuse määramise korda. Varasemalt määras Keskkonnaamet nõusoleku andmisel, millise maavaraga võrdväärselt tuleb tasu maksta ehitise püstitamise, maaparandustööde ja põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise või katendi võõrandamisel või kasutamisel. Uue sõnastuse kohaselt määrab Keskkonnaamet maavaraliigi, millega võrdväärseks kaevis tunnistatakse, olemasoleva teabe põhjal ning tasu maksmisel kohaldatakse kaevandatava maavaraliigi täitepinnase tasumäära.
Paragrahvi 15 lisati täiesti uus lõige 2. Varem vastavat sätet seaduses ei olnud. Uus säte reguleerib saastetasu arvutamist olukorras, kus jäätmekäitluskohta tuuakse jäätmeid mitme kohaliku omavalitsuse territooriumilt. Sellisel juhul arvutatakse kohaliku omavalitsuse eelarvesse kantav saastetasu ühtsel alusel, lähtudes kõrvaldatud jäätmete üldisest osakaalust.
Paragrahvis 21 lõikes 2 muudeti saastetasu määrade rakendamise aluseid ohtliku aine sisalduse põhjal. Varasemas redaktsioonis viidati lõike 1 punktidele 4, 6 ja 7, kuid uues redaktsioonis on viide punktile 4 (asbesti sisaldavad ehitusmaterjalide jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht) eemaldatud.
Kõrgendatud tasumäärad ja ühine aastakogus
Paragrahv 30, mis käsitleb keskkonnatasu kõrgendatud määra maavara kaevandamisel, sai olulise täienduse.
Eelmises redaktsioonis puudus regulatsioon ühise maksimaalse aastakoguse ületamise kohta. Uue lõikega 2 sätestatakse, et kui kaevandamise loas on kehtestatud mitme loas nimetatud maavara kohta üks ühine maksimaalne kaevandamise aastakogus ja seda aruandeaastal ületatakse, rakendatakse kogu maksimaalset lubatud aastakogust ületavale kaevandatud maavaravaru kogusele selle maavaraliigi kaevandamise viiekordset tasumäära, mille kaevandamisõiguse tasumäär on kõige kõrgem.
Sihtasutuse nõukogu ja projektide rahastamine
Muudatused puudutavad ka keskkonnatasudest laekuva raha kasutamist ja sihtasutuse juhtimist.
Paragrahvis 56 lõikes 1 muudeti sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamise korda. Varem nimetati neli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul ja neli asutajaõiguste teostaja poolt keskkonnaministri ettepanekul. Uue korra kohaselt peavad neli Riigikogu otsusega nimetatavat liiget olema Riigikogu liikmed. Teised nõukogu liikmed nimetab asutajaõiguste teostaja, sealhulgas kolm liiget keskkonnaministri ettepanekul.
Paragrahvis 59 lõikes 4 täpsustati projektitaotluste hindamise korda. Kui varem kehtestas keskkonnaminister hindamise tingimused ja korra üldiselt, siis uue redaktsiooni kohaselt kehtestab keskkonnaminister nõuded, tingimused, korra ja kriteeriumid määrusega.
Tehnilised muudatused ja korduvad kirjed
Suur osa seaduse muudatustest (näiteks paragrahvides 3, 5, 7, 10, 11, 13, 16, 17, 18, 19, 20, 22, 23, 24, 25, 26, 28, 29, 33, 37, 41, 42, 44, 46, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 59, 60 ja 61) seisneb sätete tehnilises kustutamises ja uuesti lisamises ilma sisulise tekstimuudatuseta.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 27. detsembril 2010 jõustunud keskkonnatasude seaduse muudatused kaasa täpsemad reeglid maavara kaevandamise tasude ja ühise aastakoguse ületamise kohta. Samuti kehtestati selge kord saastetasude jaotamiseks mitme omavalitsuse vahel ning ajakohastati sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamise reegleid ja projektide rahastamise taotlemise korda, tagades õigusselguse ja tõhusama keskkonnatasude süsteemi toimimise.