19.08.2022 jõustusid olulised Keskkonnatasude seaduse muudatused, mis täpsustavad keskkonnakaitse valdkonna toetuste jagamist, taotluste hindamist ning toetuste tagasinõudmise korda. Käesolev ülevaade annab praktilist kasu kõigile toetuse taotlejatele ja saajatele, selgitades täpselt uusi nõudeid, tähtaegu ning menetlusreegleid, mida edaspidi silmas pidada.
Muudatused sihtasutuse nõukogus ja keskkonnaprogrammi vahendite kasutamises
Seaduse § 56 lõikes 1 muudeti sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamise korda. Varasemas redaktsioonis nimetas asutajaõiguste teostaja teised nõukogu liikmed, sealhulgas kolm liiget valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. Uue redaktsiooni kohaselt nimetab asutajaõiguste teostaja teised nõukogu liikmed, kusjuures ühe liikme riigivaraseaduse § 81 lõikes 4 sätestatut arvestades.
Paragrahvi 56 lõikes 2 täpsustati keskkonnaprogrammi vahendite kasutamist. Kui varem korraldas sihtasutus vahendite kasutamist projektipõhiselt keskkonnakaitse valdkondade rahastamise kaudu, siis uue sõnastuse kohaselt toimub see keskkonnakaitse valdkondade rahastamise või keskkonnaprojektide elluviimise kaudu.
Taotluste hindamine ja otsuste tegemine
Paragrahvi 59 pealkirja muudeti. Varasem pealkiri oli 'Keskkonnakaitse valdkonna rahastamiseks esitatud projektitaotluste hindamine', uus pealkiri on 'Keskkonnakaitse valdkondade rahastamine ja taotluste hindamine'.
Paragrahvi 59 lõikes 1 muudeti hindamise ja otsustamise korda. Varem korraldas hindamist Keskkonnaministeerium ning otsuse tegi sihtasutuse nõukogu ministri ettepanekul. Uue redaktsiooni kohaselt korraldab hindamist endiselt Keskkonnaministeerium, kuid ministeerium võib hindamise korraldamise halduslepinguga osaliselt või täielikult üle anda sihtasutusele.
Paragrahvi 59 lõikesse 1 lisati uus säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt teeb sihtasutus hindamistulemustele tuginedes taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ning teeb järelevalvet toetuse kasutamise tingimuste täitmise üle.
Paragrahvi 59 lõikes 4 tehti väike täpsustus, asendades sõnad 'lepingu täitmise' sõnadega 'selle täitmise'.
Paragrahvi 59 lõikes 5 muudeti taotluse rahuldamata jätmise aluseid. Varem keelduti rahuldamisest, kui projektitaotlus ei vastanud lõikes 3 sätestatud alustele või lõike 4 kriteeriumidele. Uue sõnastuse kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotlus või taotleja ei vasta lõikes 3 sätestatud alustele või lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele või kriteeriumidele.
Paragrahvi 59 lisati uus lõige 6, mida varem ei olnud. See sätestab, et toetus jäetakse välja maksmata või makstud toetus nõutakse osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja on rikkunud toetuse kasutamise tingimusi.
Uus peatükk: Toetuse tagasinõudmine
Seadusesse lisati täiesti uus paragrahv pealkirjaga 'Toetuse tagasinõudmine', mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle paragrahvi alla lisati järgmised uued lõiked:
- Lõige 1 sätestab, et toetus tuleb tagastada 60 kalendripäeva jooksul otsuse tegemisest arvates ning otsuse võib teha 10 aasta jooksul toetuse andmisest arvates.
- Lõige 2 määratleb, et toetuse tagasinõudmise otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku tähenduses.
- Lõige 3 kohustab tähtajaga viivitamisel maksma viivist 0,06 protsenti päevas, kuid mitte rohkem kui tagasinõutav toetuse summa.
- Lõige 4 sätestab, et laekunud maksetest loetakse kõigepealt tasutuks viivis ja seejärel toetus.
- Lõige 5 viitab, et ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi tagasinõudmisel juhindutakse konkurentsiseadusest.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 19.08.2022 jõustunud Keskkonnatasude seaduse muudatused kaasa palju selgemad ja rangemad reeglid keskkonnakaitse toetuste menetlemisel. Peamised muudatused puudutavad taotluste hindamise võimalikku delegeerimist sihtasutusele, täpsustatud nõudeid taotlejatele ning täiesti uue toetuste tagasinõudmise korra kehtestamist koos konkreetsete viivisemäärade ja täitmisreeglitega. Need muudatused aitavad tagada riiklike toetuste sihipärasema kasutamise ning tõhusama järelevalve keskkonnaprojektide üle.