Uued muudatused Keskkonnatasude seaduses alates 10. juulist 2017

Loe lähemalt Keskkonnatasude seaduse muudatustest, mis hakkasid kehtima 10.07.2017. Muudatused puudutavad kalapüügiõiguse tasu ja täiendavat keskkonnatasu.

Alates 10.07.2017 hakkasid kehtima olulised muudatused Keskkonnatasude seaduses, mis mõjutavad otseselt kalapüügiõiguse tasude määramist ja täiendava keskkonnatasu arvestamise korda. Käesolev ülevaade selgitab täpselt, millised sätted ja tingimused seaduses muutusid, pakkudes praktilist ja ajakohast teavet kõigile valdkonnas tegutsejatele.

Kalapüügiõiguse tasu määramise muudatus siseveekogudel

Keskkonnatasude seaduse § 11 lõikes 5 muudeti angerja taastootmise kulude arvestamise aluseid siseveekogudel, kus riik teeb kulutusi angerjavaru taastootmiseks.

Eelmises redaktsioonis määrati püügiõiguse tasu püügivahendi kohta nii, et selleks jagati täpselt 30 protsenti eelnenud seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta kestel angerja taastootmiseks tehtud keskmistest kulutustest sel aastal kasutada lubatud püügivahendite arvuga.

Uues redaktsioonis on seda määra muudetud ning edaspidi jagatakse püügivahendite arvuga 30–50 protsenti nimetatud ajavahemikul angerja taastootmiseks tehtud keskmistest kulutustest.

Täiendava keskkonnatasu erisused eripüügi puhul

Teine oluline muudatus viidi sisse seaduse §-s 57, mis reguleerib täiendavat keskkonnatasu.

Eelmises redaktsioonis loeti täiendavaks keskkonnatasuks muuhulgas eripüügil uuringute ja õppepraktika läbiviimise ning veekogude ökosüsteemi parandamise eesmärgil püütud kala müügist saadud raha ilma täiendavate eranditeta.

Uues redaktsioonis on lisatud oluline erisus: täiendavaks keskkonnatasuks ei loeta eripüügil uuringute eesmärgil püütud kala müügist saadud raha juhul, kui traalpüügiks kasutatakse kutselise kalapüügi laeva ja kutselise kalapüügi vahendeid. Eripüügiloale tehakse endiselt vastav märge.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes tõid 10.07.2017 jõustunud Keskkonnatasude seaduse muudatused kaasa kaks peamist täpsustust. Esiteks muudeti § 11 lõikes 5 angerja taastootmise kulude jagamise protsenti püügiõiguse tasu määramisel seniselt 30 protsendilt vahemikku 30–50 protsenti. Teiseks täiendati § 57 erisusega, mille kohaselt ei loeta täiendavaks keskkonnatasuks uuringute eesmärgil püütud kala müügist saadud raha, kui traalpüügiks kasutatakse kutselise kalapüügi laeva ja vahendeid.

Õigusaktid