Keskkonnatasude seaduse muudatused, mis hakkasid kehtima alates 06.07.2016, toovad kaasa olulisi muudatusi loodusvarade kasutamise tasustamise põhimõtetes ja tasumäärades. Käesolev analüüs annab põhjaliku ülevaate uutest reeglitest, sealhulgas energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasude kehtestamisest ja saastetasumäärade muutumisest, aidates lugejal mõista uue redaktsiooni praktilist mõju.
Keskkonnatasude kehtestamise uued lähtealused ja eesmärgid
Seaduse muudatustega täiendati oluliselt keskkonnatasude kehtestamise ja rakendamise põhimõtteid. Paragrahvis 2 ja paragrahvi 3 lõikes 4 sätestatakse nüüd, et lisaks keskkonnakaitse vajadusele ning riigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale lähtutakse tasude kehtestamisel ka tasustatavast loodusvarast loodavast väärtusest.
Sisse on viidud järgmised olulised põhimõtted:
- Maavara kaevandamisõiguse tasumäära kehtestamisel üle seaduses sätestatud alammäärade lähtutakse riigi tulu teenimise eesmärgist.
- Energeetilise maavara puhul lähtutakse lisaks tulu teenimise eesmärgile ka sellest toodetavast lisandväärtusest.
Paragrahvi 4 lõikes 1 täiendati keskkonnatasude rakendamise eesmärke. Kui varem oli eesmärgiks vaid kahju vältimine või vähendamine, siis uue redaktsiooni kohaselt on eesmärgiks ka suunata loodusvara tõhusamalt kasutama ning teenida riigile tulu loodusvara kasutada andmisest.
Tasude jaotamine ja kasutamine
Paragrahvi 4 lõike 2 kohaselt jaotatakse keskkonnatasudest saadav raha riigieelarve ja keskkonnakasutuse asukoha või muul alusel määratud kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete vahel. Varasemas redaktsioonis oli jaotus ette nähtud konkreetselt keskkonnakasutuse asukoha kohalike omavalitsuste eelarvete vahel.
Paragrahvi 4 lõikes 3 muudeti riigieelarvesse laekuva raha kasutamise korda. Varasema sihtotstarbelise keskkonnaseisundi hoidmise ja kahjustuste heastamise asemel sätestatakse nüüd, et § 56 lõikes 1 nimetatud sihtasutusele laekuvat raha kasutatakse sihtotstarbeliselt vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärgile.
Maavara kaevandamisõiguse tasumäärade ja aluste muutused
Seaduse muudatustega vähendati oluliselt teatud maavarade kaevandamisõiguse tasu alammäärasid paragrahvi 9 lõikes 3:
- Põlevkivi kaevandamisõiguse tasu alammäära vähendati seniselt 0,92 eurolt 0,275 eurole tonni eest (ülemmäär säilis tasemel 6,39 eurot).
- Turba kaevandamisõiguse tasu alammäära vähendati seniselt 1,15 eurolt 0,29 eurole tonni eest (ülemmäär säilis tasemel 2,87 eurot).
Paragrahvi 9 lõikes 8 täiendati tasumäära kehtestamise kriteeriume. Lisaks senistele näitajatele (kvaliteet, defitsiitsus, kaitsevajadus, ökoloogiline väärtus, kaevandamistingimused ja kasutusala) tuleb nüüd arvestada ka vajadust suunata maavarasid tõhusamalt kasutama, maavarast loodavat väärtust ning alternatiivsete materjalide kasutamisvõimalusi samal eesmärgil.
Uus regulatsioon: Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasu
Eelmises redaktsioonis puudus eraldi regulatsioon energeetiliste maavarade kohta. Uue muudatusega lisati seadusesse paragrahv 9 pealkirjaga 'Energeetilise maavara kaevandamisõiguse tasu' ja selle lõiked 1 kuni 4.
Uue regulatsiooni põhipunktid on järgmised:
- Energeetilisteks maavaradeks loetakse põlevkivi ja hästilagunenud turvast (§ 9 lg 1).
- Tasumäära kehtestamisel lähtutakse maavarast loodavast väärtusest ning tasemed ja nende aluseks olevad hinnatasemed sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega (§ 9 lg 2).
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kohustub jälgima turuväärtuste muutumist ja avaldama analüüsi tulemused regulaarselt oma veebilehel (§ 9 lg 3).
- Vabariigi Valitsus teeb vajaduse korral ettepaneku tasumäära ülempiiri tõstmiseks õiglase tulu teenimise eesmärgil (§ 9 lg 4).
Saastetasumäärade ja sihtasutuse rahastamise muudatused
Olulise muudatusena tunnistati kehtetuks paragrahvi 19 lõige 2 (koos punktidega 1-4). Varasemas redaktsioonis suurendati välisõhu saastetasumäärasid piirkondlikult (näiteks Tallinna piires 2 korda, teatud teistes linnades 1,5 kuni 2,5 korda ning Narva jõe piirkonnas 1,2 korda). Uues redaktsioonis on see lõige asendatud märgetega kehtetuse kohta.
Paragrahvi 56 lõikes 1 muudeti sihtasutusele laekuva raha eraldamise korda. Kui varem eraldati kogu keskkonnakasutusest laekunud raha 2009. aasta määrade ulatuses, siis uue sõnastuse kohaselt jaotatakse see järgmiselt:
- Kalapüügiõiguse, jahipidamisõiguse ja saastetasudest laekunud raha eraldatakse jätkuvalt 2009. aastal kehtinud määrade ulatuses.
- Vee erikasutusõiguse ja maavara kaevandamisõiguse tasudest (välja arvatud energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasu) eraldatakse raha 50 protsendi ulatuses 2009. aastal kehtinud määradest.
Tagasiulatuv rakendamine ja üleminekusätted
Seadusesse lisati uus paragrahv 68, muutes mitmed sätted tagasiulatuvalt kehtivaks:
- Paragrahve 2, 3, 4, 9 ja 91 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2015 (§ 68 lg 1).
- Paragrahvi 19 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 (§ 68 lg 2).
- Energeetiliste maavarade kaevandamisõiguse tasu määra muudetakse hiljemalt ühe kuu jooksul seaduse jõustumisest ning seda kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2015 (§ 68 lg 3 ja 4).
- Tekkinud enammakse tagastatakse seaduses sätestatud korras ning Keskkonnaamet tagab eeltäidetud deklaratsioonide kättesaadavuse 1. augustiks 2016 (§ 68 lg 5 ja 6).
- Enammakstud summadelt ei arvestata intressi kuni tagastamiseni (§ 68 lg 7).
- Tagasiulatuva rakendamise tõttu ei vähendata kohalikele omavalitsustele ega sihtasutusele juba eraldatud tasusid kuni 1. jaanuarini 2017 või 1. juulini 2016 (§ 68 lg 8).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad keskkonnatasude seaduse 06.07.2016 jõustunud muudatused kaasa paindlikuma ja väärtuspõhisema lähenemise loodusvarade tasustamisele. Olulisemateks muudatusteks on põlevkivi ja turba kaevandamise alammäärade märkimisväärne vähendamine, uue energeetilise maavara regulatsiooni loomine ning piirkondlike saastetasu koefitsientide kaotamine välisõhu saasteainete heitmisel. Kuna mitmed sätted rakenduvad tagasiulatuvalt alates 2015. aasta keskpaigast või 2016. aasta algusest, on riik ette näinud selge korra enammaksete tagastamiseks ja deklaratsioonide korrigeerimiseks ilma intressi arvestamiseta.