Alates 06.06.2009 jõustusid Keskkonnatasude seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad kalapüügiõiguse tasude määramist, saastetasude jaotumist ning maavarade kaevandamise ja keskkonnatasude deklareerimise korda. Käesolev ülevaade aitab loodusvarade kasutajatel ja ettevõtjatel mõista uusi nõudeid ning vältida võimalikke sanktsioone.
Kalapüügiõiguse tasu muudatused
Paragrahvi 11 lõike 2 punktis 2 muudeti eripüügi tasu kehtestamise aluseid. Varasemas redaktsioonis kehtestas keskkonnaminister määrusega tasumäära üldisele eripüügile, lähtudes püütava liigi kaitsestaatusest, loodusliku kudemise võimalusest teatud veekogus, kala suguküpsusastmest, soost ja esmakokkuostu hinnast. Uues redaktsioonis kohaldatakse seda spetsiifiliselt sugukalade eripüügile, mida tehakse ärilisel eesmärgil asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks.
Paragrahvi 11 lõike 3 punktis 1 muudeti eripüügiõiguse tasust vabastamise erandeid. Varasemas redaktsioonis võeti tasu eripüügiõiguse eest juhul, kui püütud kala müüdi või sugukalu püütakse asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja või hüpofüüsi kogumiseks ärilistel eesmärkidel. Uues redaktsioonis on erandist kustutatud tingimus püütud kala müümise kohta, säilitades tasu võtmise vaid sugukalade püügil asustusmaterjali tootmiseks ärilisel eesmärgil.
Saastetasu jaotumine ja kohalike omavalitsuste kohustused
Paragrahvi 15 täiendati uue lõikega 4, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. Selle kohaselt ei kohaldata alates 2010. aasta 1. jaanuarist saastetasu jaotumise reegleid kohalikule omavalitsusele, kes ei täida talle jäätmeseadusega pandud kohustust korraldada jäätmevedu vastavalt jäätmeseaduse paragrahvidele 66–69. Kohustus loetakse täidetuks hetkest, kui on välja kuulutatud jäätmeveo konkursid kõikides selle kohaliku omavalitsuse poolt moodustatud korraldatud jäätmeveo piirkondades.
Paragrahvi 15 lõikest 3 eemaldati viide konkreetsele RT väljaandele, jättes sisu muidu samaks.
Saastetasumäärad jäätmete kõrvaldamisel
Paragrahvi 21 lõike 1 punktis 4 muudeti asbesti sisaldavate jäätmete tasumäära. Varem kohaldati asbesti sisaldavatele ehitusmaterjalide jäätmetele ja ehitus-lammutusjäätmetele tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärasid. Uue redaktsiooni kohaselt on asbesti sisaldavate ehitusmaterjalide jäätmete ning ehitus- ja lammutusprahi saastetasumääraks kehtestatud konkreetne määr 10 krooni.
Paragrahvi 21 lõike 1 punktina 10 lisati uus säte, mida varem ei olnud. See sätestab tavajäätmetele kehtestatud saastetasumäärad naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte, orgaanilisi lahusteid, raskmetalle, orgaanilisi halogeenühendeid, värvaineid ja pigmente sisaldavatele jäätmetele, värvi- ja lakijäätmetele, nakkusohtlikele haigla- või tervishoiujäätmetele ning ravimijäätmetele.
Paragrahvi 21 lõiget 2 täiendati viitega punktile 4, määratledes, et punktides 4, 6 ja 7 sätestatud saastetasu määrasid rakendatakse ohtliku aine sisalduse põhjal vaid juhul, kui jäätmete liigitamine ohtlike hulka on tingitud just selle aine olemasolust ja sisaldusest.
Paragrahvi 21 lõike 3 punktis 1 muudeti prügila nõuetele mittevastavuse korral kohaldatavat kõrgendatud määra. Varem suurendati punktides 1–4 nimetatud jäätmete puhul tasu kaks korda ja alates 2009. aasta 1. jaanuarist kolm korda. Uues redaktsioonis suurendatakse punktides 1–3 ja 10 nimetatud jäätmete puhul tasu kolm korda.
Paragrahvi 21 lõike 3 punktis 2 muudeti kõrgendatud määra punktide 4, 6 ja 7 nimetatud jäätmete puhul, kehtestades selleks 15 korda (varem oli punktide 6 ja 7 puhul kaheksa korda ning alates 2008. aasta 1. jaanuarist 15 korda).
Keskkonnatasude deklareerimine ja Keskkonnaameti roll
Seadusesse on sisse viidud mitmed muudatused, mis delegeerivad kontrolli- ja haldusfunktsioone Keskkonnaametile. Paragrahvi 31 lõikes 4 täpsustati, et keskkonnatasude arvutused esitatakse keskkonnaloa andjale või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaametile (varem esitati vaid keskkonnaloa andjale).
Paragrahvi 32 täiendati lõikega 7, mida varem ei olnud. See lubab kuni 2000-kroonise aastase tasu korral esitada arvutuse ja tasuda keskkonnatasu üks kord aastas kokkuleppel loa andjaga või maavaravaru kaevandamisel Keskkonnaametiga.
Paragrahvi 33 lõikes 1 sätestati uus kohustus maavaravaru kaevandajale esitada Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks maavaravaru kaevandamise mahu aruanne ja kaevandamisõiguse tasu arvutus. Varasemas redaktsioonis esitati need andmed keskkonnaloa andjale.
Paragrahvi 36 lõigetes 1, 2, 3 ja 4 laiendati kontrolliõigust Keskkonnaametile, võimaldades neil kontrollida arvutuste õigsust, viibida loodusvara kasutamise kohas ja teha kontrollmõõtmisi.
Paragrahvi 37 lõikes 6 muudeti maavaravaru kaevandaja maksete korda. Uue redaktsiooni kohaselt tehakse vajalikud tasaarvestused instrumentaalmõõdistamise tulemusel saadud kaevandamismahu alusel mõõdistamisperioodile järgneva aruandekvartali keskkonnatasude arvutuses, kui mõõdistamisperiood on pikem kui aruandekvartal.
Võla ajatamine, intressid ja saastetasu asendamine
Paragrahvi 40 lõikes 1 ja paragrahvi 41 lõigetes 1 ja 2 anti kutselise kalapüügi korral võla ajatamise ja intressimäära vähendamise õigus Põllumajandusministeeriumile (lisaks Keskkonnaametile). Varasemas redaktsioonis oli see õigus vaid Keskkonnaametil.
Paragrahvi 43 lisati uus lõige 2, mis sätestab Keskkonnaameti ja Põllumajandusministeeriumi õiguse vähendada võla ajatamise korral intressimäära kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
Paragrahvi 48 lõike 1 punktis 1 täpsustati saastetasu asendamise tingimusi. Uue redaktsiooni kohaselt peab saastetasu maksja rakendama meetmeid saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul, tagades heitmete või jäätmete vähendamise vähemalt 15 protsenti võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga. Saavutatud vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast lepingu lõppemist.
Seaduse rakendamine ja maa-ainese kaevandamine
Paragrahvi 68 lisati uus lõige 2, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See sätestab, et maapõueseaduse alusel väljastatud maa-ainese kaevandamise loa alusel riigile kuuluva kivimi või setendi kaevandamise eest tuleb tasuda kaevandamisõiguse tasu vastavalt kehtestatud määrusele. Maavaraliigi, mille sarnaseks kivim või setend tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet ning tasu maksmisel kohaldatakse kaevandatava maavaraliigi täitepinnase tasumäära.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 06.06.2009 jõustunud Keskkonnatasude seaduse muudatused kaasa olulisi täpsustusi kalapüügi- ja saastetasude valdkonnas. Peamiste muudatustena täpsustati sugukalade eripüügi tasustamist, kehtestati asbestijäätmete konkreetne saastetasumäär ning anti kohalikele omavalitsustele täiendav motivatsioon korraldatud jäätmeveo läbiviimiseks. Samuti laiendati Keskkonnaameti ja Põllumajandusministeeriumi pädevust keskkonnatasude arvutamisel, kontrollimisel ja võlgade ajatamisel, mis muudab menetlused selgemaks ja paindlikumaks.