Alates 01.07.2023 jõustusid keskkonnatasude seaduse olulised muudatused, mis kehtestavad uue keskkonnahäiringu hüvitamise tasu tuuleenergiast elektrienergia tootmisel ning reguleerivad selle jaotamist kohalikele omavalitsustele ja elanikele. Samuti asendatakse seaduses Keskkonnaministeerium Kliimaministeeriumiga ning täpsustatakse tasude arvutamise ja menetlemise korda.
Uus keskkonnahäiringu hüvitamise tasu ja tuuleenergia
Seaduse muudatustega laiendatakse keskkonnatasude süsteemi. Kui varem jagunes keskkonnatasu vaid loodusvara kasutusõiguse tasuks ja saastetasuks (§ 3 lg 3), siis alates 01.07.2023 lisandub kolmanda liigina keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. Samuti sätestatakse § 3 lg 2 punktis 8 uue keskkonnakasutuse liigina tuuleenergiast elektrienergia tootmine, mida varem seaduses ei olnud.
Keskkonnahäiringu hüvitamise tasu (§ 3 lg 7) kehtestamisel arvestatakse tegevusega kaasneva keskkonnahäiringu ulatust, mõjupiirkonda ja intensiivsust. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni selle eemaldamiseni (§ 21 lg 2). Tuuleelektrijaamaks loetakse seadet, mille kõrgus on vähemalt 30 meetrit maa- või merepinnast (§ 21 lg 3).
Tasu jaotamine kohalikele omavalitsustele ja elanikele
Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tasu määratakse vahemikus 0,7 kuni 1 protsenti toodetud elektrienergia koguse ja kvartali keskmise börsihinna korrutisest (§ 21 lg 1). Tasu laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse (§ 55 lg 1).
Kohalik omavalitsus on kohustatud maksma 50 protsenti laekunud maismaatuulepargi tasust mõjualas asuvate eluruumide omanikele (§ 55 lg 1). Eluruum peab vastama järgmistele tingimustele:
- eluruum on füüsilise isiku omand (§ 55 lg 1 p 1);
- eluruum on omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht (§ 55 lg 1 p 2).
Elukohaga seotud tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär (§ 55 lg 3). Taotlus tuleb esitada kohalikule omavalitsusele hiljemalt 1. märtsiks (§ 55 lg 7).
Kalandusettevõtjate hüvitised ja meretuulepargid
Meres paikneva tuuleelektrijaama tasu määr on 0,5 protsenti kvartali toodetud elektrienergia koguse ja börsihinna korrutisest (§ 21 lg 2). See tasu jaotatakse meretuulepargi mõjualas (kuni 20 km kaugusel rannajoonest) asuvate kohalike omavalitsuste vahel vastavalt kauguspunktidele (§ 55 lg 2, 4, 5).
Kalandusettevõtjatel on tõendatud kalasaagi vähenemise korral õigus saada hüvitist, mis moodustab 10 protsenti meres paikneva tuuleelektrijaama tasust (§ 21 lg 4, § 55 lg 1). Taotlus hüvitise saamiseks tuleb esitada menetlejale järgneva aasta 31. märtsiks (§ 55 lg 2).
Institutsionaalsed muudatused ja menetluskord
Seaduses asendatakse senine Keskkonnaministeerium Kliimaministeeriumiga (§ 4 lg 3, § 56, § 59, § 60). Kliimaministeerium võtab üle keskkonnakaitse valdkonna toetusprogrammide korraldamise ja järelevalve. Samuti teostab energeetilise maavara tasumäärade aluseks olevate tegurite seiret edaspidi Kliimaministeerium, asendades selles rollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (§ 9 lg 3).
Maksu- ja Tolliamet täidab uue keskkonnahäiringu hüvitamise tasuga seonduvalt maksuhalduri ülesandeid (§ 33 lg 3). Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu deklaratsioon esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu (§ 33 lg 1).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad keskkonnatasude seaduse muudatused alates 01.07.2023 kaasa olulise reformi tuuleenergia valdkonnas, kehtestades uue keskkonnahäiringu hüvitamise tasu. See tasu tagab kohalikele omavalitsustele ja tuuleparkide läheduses elavatele inimestele otsese rahalise hüvitise. Lisaks viiakse seaduses läbi institutsionaalne muudatus, millega antakse senised Keskkonnaministeeriumi ja osaliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesanded üle Kliimaministeeriumile, ning täpsustatakse Maksu- ja Tolliameti rolli uute tasude sissenõudmisel ja tagastamisel.