Alates 01.01.2020 jõustusid keskkonnatasude seaduse olulised muudatused, mis täpsustavad keskkonnalubade mõistet, saastetasude arvutamise aluseid ning laekunud tasude jaotamist kohalike omavalitsuste vahel. Käesolev ülevaade aitab ettevõtjatel ja kohalikel omavalitsustel mõista uusi nõudeid ning kohandada oma tegevust vastavalt ajakohastatud regulatsioonidele.
Keskkonnalubade määratlemise muudatused
Alates 1. jaanuarist 2020 muudeti oluliselt keskkonnalubade loetelu ja mõisteid seaduse paragrahvis 5.
- Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 1 lisati täiesti uus säte, mida eelmises redaktsioonis ei olnud ja mis määratleb keskkonnalubana keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antava loa.
- Paragrahvi 5 lõike 2 punktis 2 asendati senine pikk sõnastus maavara kaevandamise loa ja muude lubade kohta lühema määratlusega: 'kaevise tarbimise või võõrandamise luba'.
- Punktid 4 (veeluba), 7 (õhusaasteluba) ja 9 (jäätmeluba jäätmete kõrvaldamiseks või põletamiseks) tunnistati kehtetuks ning neid uues redaktsioonis enam ei eksisteeri.
- Punktis 6 tehti väike kirjavahemärgi muudatus, kus lause lõpus asendati semikoolon punktiga.
Maavara kaevandamisõiguse tasu ja määramise korra täpsustused
Muudatused puudutavad ka maavara kaevandamisõiguse tasu maksmise kohustust ja selle määramist Keskkonnaameti poolt.
- Paragrahvi 9 lõike 9 esimeses lauses muudeti sätet nii, et ehitamise ja maaparandussüsteemi ehitamise käigus üle jääva maavara maksustamisel ei mainita enam maaparandushoiutööd ega põllumajandustööd.
- Sama lõike teises lauses jäeti tasu maksmise kohustuse erandite loetelust välja maaparandushoiutööd, jättes alles vaid maanteekraavide puhastamise, tehnovõrkude rajamise ja tee ehitamisel saadud kaevise.
- Paragrahvi 34 lõike 1 punktis 1 täpsustati Keskkonnaameti poolt tasu määramise aluseid, lisades erandi pealmaakaevandamisel eemaldatava maavara katendi ja mäeeraldise teenindusmaalt looduslikust seisundist eemaldatava maavara ning maavarana arvele võtmata kivimi ja setendi võõrandamisel ning väljaspool mäeeraldist või teenindusmaad tarbimisel.
Vee ja heitveega seotud saastetasude terminoloogia ja arvutamine
Suur osa muudatustest keskendub terminite ühtlustamisele, kus sõna 'heitvesi' asendati üldisema mõistega 'vesi' või 'suublasse juhitav vesi'.
- Paragrahvi 17 lõike 1 punktis 8 asendati sõna 'heitvett' sõnaga 'vett'.
- Paragrahvi 17 lõigetes 3 ja 5 ühtlustati sademevee kvaliteedinäitajate piirväärtuste viiteid, asendades varasemad eraldiseisvad viited sademeveele ja heitveele ühise viitega punktides 1–7 ja 9 nimetatud ainete ja ühendite osas kehtestatud keskmistele piirväärtustele.
- Paragrahvi 20 lõike 2 punktis 3 asendati sõna 'heitvesi' sõnaga 'vett' ning lõikes 4 asendati sõnad 'heitvee' ja 'heitvees' vastavalt sõnadega 'vee' ja 'vees'.
- Paragrahvi 20 lõiget 5 muudeti oluliselt, täpsustades saastetasumäärade vähendamise tingimusi suublasse juhitava vee näitajate ja saasteainete koguste vastavuse alusel veeloale.
- Paragrahvi 24 lõikes 4 asendati 'reoveepuhasti heitvee temperatuur' sõnadega 'suublasse juhitava vee temperatuur'.
- Paragrahvi 32 lõike 6 mõlemas lauses asendati 'heitvees sisalduvate saasteainete seire' sõnadega 'suublasse juhitavas vees sisalduvate saasteainete seire'.
- Paragrahvi 48 lõikes 2 asendati 'heitvees sisalduvate' sõnadega 'suublasse juhitavas vees sisalduvate'.
Laekunud keskkonnatasude jaotamine ja keskkonnakaitse toetamine
Uus redaktsioon muudab ka põlevkivitasude jaotust riigi ja kohalike omavalitsuste vahel ning täpsustab toetuste mahtu.
- Paragrahvi 55 lõikes 1 tõsteti põlevkivi kaevandamisõiguse tasu piirmäära, mille puhul kohaldatakse eritingimusi, 0,29 eurolt 0,37 eurole tonni kohta.
- Paragrahvi 55 lõike 1 punktis 1 lisati uus jaotuse reegel: 0,08 eurot ühe kaevandatud tonni eest kantakse põlevkivi termilise töötlemise (sh vedelkütuse või elektrienergia tootmise) käitise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse.
- Paragrahvi 55 lisati täiesti uus lõige 6, mida varem ei olnud. See sätestab, et põlevkivi lend- ja koldetuha tonni kõrvaldamise saastetasust kantakse 0,08 eurot ühe kõrvaldatud tonni eest kõrvaldamise asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse.
- Paragrahvi 55 lõike 7 punktides 1 ja 3 tehti muudatused, et viidata uuele lõikele 61 (mis on uues tekstis märgitud kui erand saastetasu riigieelarvesse kandmisel).
- Paragrahvi 56 lõikes 1 täpsustati keskkonnaprogrammi aastast eelarvet: varem pidi see vastama vähemalt 'eelmisel aastal' laekunud mahule, uues redaktsioonis aga 'riigieelarve koostamisele eelnenud aastal' laekunud mahule.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.01.2020 jõustunud keskkonnatasude seaduse muudatused kaasa olulise terminoloogilise korrastamise, asendades heitvee mõiste suublasse juhitava vee mõistega. Samuti muudeti keskkonnalubade süsteemi, kaotades eraldiseisvad viited vee-, õhusaaste- ja jäätmelubadele ning lisades uue keskkonnaloa määratluse. Kohalike omavalitsuste jaoks on olulisim muudatus põlevkivitasude jaotuses, mis suunab täiendavaid vahendeid termilise töötlemise käitiste ja tuhajäätmete kõrvaldamise asukohtade eelarvetesse.