Alates 01.01.2018 jõustusid Keskkonnatasude seaduse muudatused, mis täpsustavad keskkonnatasu arvutamise kohustust ja kehtestavad uue korra põlevkivi kaevandamisõiguse tasude jaotamiseks riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Need muudatused aitavad maksekohustuslastel ja kohalikel omavalitsustel paremini mõista oma kohustusi ning tagavad õiglasema ja selgema tasude jaotamise süsteemi.
Muudatused keskkonnatasu arvutamisel ja määramisel
Seaduse muudatustega täpsustati keskkonnatasu arvutamise kohustuse subjekte ja muudeti tasu määramise aluseid.
Paragrahvi 31 lõikes 1 muudeti tasu arvutamise kohustuse määratlust. Varasemas redaktsioonis oli kohustus loodusvara kasutajal, saasteainete heitjal ja jäätmete kõrvaldajal. Uue redaktsiooni kohaselt on arvutamise kohustus isikul, kellel on seaduse § 5 kohaselt keskkonnatasu maksmise kohustus, tehes erandid lõigetes 2 ja 3 ning § 341 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
Paragrahvi 34 lõike 1 punktis 2 sätestatud alus, mis lubas Keskkonnaametil määrata keskkonnatasu, kui isik tegutses ilma loata või selleks mitte ette nähtud kohas, on uues redaktsioonis tunnistatud kehtetuks. Varasemas redaktsioonis oli see punkt täielikult kehtiv, kuid uues redaktsioonis seda sätet enam ei eksisteeri.
Põlevkivi kaevandamisõiguse tasude uus jaotuskord
Olulised täiendused tehti paragrahvis 55, mis reguleerib laekunud keskkonnatasude jaotumist riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel. Varasemas redaktsioonis puudusid erireeglid põlevkivi kaevandamisõiguse tasu jaotamiseks juhul, kui tasu on võrdne või suurem kui 0,29 eurot tonni kohta.
Uues redaktsioonis lisati paragrahvi 55 lõige 1, mis sätestab, et kui aruandekvartalis kehtiv põlevkivi kaevandamisõiguse tasu on vähemalt 0,29 eurot tonni kohta, kohaldatakse järgmisi nõudeid:
- Põlevkivi kaevandamisõiguse tasust kantakse 0,24 eurot ühe kaevandatud tonni eest kaevandamisala asukoha kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse.
- Mäeeraldiste asukoha kohalike omavalitsuste eelarvetesse kantakse 0,05 eurot ühe kaevandatud tonni eest, jaotades selle mäeeraldistega kattuva pindalaühiku arvestusliku väärtuse järgi.
- Mäeeraldise asukoha kohalikule omavalitsusele tasu eraldamiseks jagatakse 0,05 eurot kaevandatud tonni eest mäeeraldisega kattuvate arvestuslike pindalaühikute väärtuste kogusummaga ja korrutatakse vastava omavalitsuse mäeeraldistega kattuva arvestusliku pindalaühiku väärtusega.
- Mäeeraldiste ja kohalike omavalitsuste pindala arvestatakse kaevandamise aasta 1. jaanuari seisuga.
Lisaks sätestab uus lõige 1 reegli mäeeraldistega kattuva arvestusliku pindalaühiku väärtuse arvutamiseks. Selleks korrutatakse kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvate põlevkivi mäeeraldiste pindala osakaal kohaliku omavalitsuse üksuse kogupindalast kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuvate põlevkivi mäeeraldiste pindalaga. Varasemas redaktsioonis sellist arvutusmetoodikat ja sätet ei olnud.
Seoses uute sätete lisandumisega muudeti ka paragrahvi 55 lõiget 2. Varasemas redaktsioonis viidati ettemakstud koguse kaevandamisel riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse kandmisel ainult paragrahvi 55 lõike 1 punktile 25. Uues redaktsioonis täiendati viidet, lisades, et ülekandmisel lähtutakse asjakohasel juhul ka lõigetes 11 ja 12 sätestatud tasu osast ja jaotamise valemist.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.01.2018 jõustunud Keskkonnatasude seaduse muudatused kaasa täpsemad reeglid keskkonnatasu arvutamise kohustuse määramisel, sidudes selle otseselt seaduse §-s 5 sätestatud maksmise kohustusega. Samuti kaotati Keskkonnaameti õigus määrata tasu loata tegutsemise või selleks mitte ettenähtud kohas tegutsemise eest endisel kujul. Kõige mahukamad täiendused puudutavad põlevkivi kaevandamisõiguse tasude jaotamist riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, kehtestades uued jaotamise valemid ja arvestuspõhimõtted juhuks, kui põlevkivi kaevandamisõiguse tasu on vähemalt 0,29 eurot tonni kohta.