Alates 01.01.2014 jõustusid olulised Keskkonnatasude seaduse muudatused, mis mõjutavad otseselt ettevõtete saastetasude määrasid ja täpsustavad võlgnevuste ajatamise korda. Käesolev praktiline ülevaade aitab keskkonnatasu maksjatel kiiresti kohaneda uute kehtestatud nõuetega, tagades õigeaegse ja täiesti korrektse tasude arvestamise ning vältides võimalikke seaduserikkumisi uuel algaval perioodil.
Saastetasumäärade muutused jäätmete kõrvaldamisel
Paragrahvi 21 lõike 1 punktis 5 viidi sisse muudatus, mis puudutab saastetasumäärasid jäätmete kõrvaldamisel. Täpsemalt muudeti välispuistangutesse ladestatava põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmete tasumäära tonni kohta.
Kui eelmises redaktsioonis oli selleks määraks kehtestatud 0,91 eurot, siis alates 01.01.2014 on uueks saastetasumääraks 1,09 eurot tonni kohta. See tähendab otsest kulude kasvu vastavate jäätmete ladestamisel välispuistangutesse.
Keskkonnatasu võla tasumise ajatamise täpsustus
Teine muudatus puudutab paragrahvi 40 lõiget 1, mis reguleerib keskkonnatasu võla tasumise ajatamist. Sätte sisu kohaselt on Keskkonnaametil kalapüügiõiguse tasu korral ja kutselise kalapüügi korral Põllumajandusministeeriumil on õigus keskkonnatasu maksja taotlusel ajatada tema keskkonnatasu võla tasumine.
Eelmises redaktsioonis lõppes lõige lausega, et ajatamine ei vabasta maksjat jooksvate kohustuste täitmisest. Uues redaktsioonis on lõigu lõppu lisatud täiendav viide kujul 'RT I 2013-05-16 2 116052013002 2013-06-01'. Sätte sisuline põhimõte võla ajatamise ja jooksvate tasude maksmise kohustuse osas jäi samaks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob Keskkonnatasude seaduse muudatus alates 01.01.2014 kaasa kaks peamist muudatust, mida tasu maksjad peavad silmas pidama. Esiteks tõuseb välispuistangutesse ladestatava põlevkivi aheraine ja rikastusjäätmete saastetasumäär seniselt 0,91 eurolt 1,09 eurole tonni kohta, millega ettevõtted peavad oma tegevuskulude planeerimisel arvestama. Teiseks täiendati keskkonnatasu võla tasumise ajatamise korda reguleerivat paragrahvi 40 lõiget 1 ametliku viitega, säilitades sealjuures senise põhimõtte, et võla ajatamine ei vabasta jooksvalt tekkivate tasude maksmisest.