Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Eesti Vabariigi Karistusseadustiku olulistest muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 15.11.2009. Muudatuste eesmärk on ajakohastada karistusõigust, tuues sisse uusi süüteokoosseise nagu teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine ning karmistades riigivastaste kuritegude ja massiliste korratuste eest määratavaid karistusi.
Uued süüteokoosseisud Karistusseadustikus
Alates 15.11.2009 jõustunud Karistusseadustiku redaktsioon tõi kaasa mitmeid olulisi täiendusi, millega loodi täiesti uued karistatavad teod.
Kõige märkimisväärsemaks täienduseks on isikuandmete kaitse ja privaatsusega seotud uus koosseis:
- § 157 – Teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine: Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ei olnud. Nüüd karistatakse teise isiku andmete nõusolekuta edastamise või kasutamise eest eesmärgiga luua temast ebaõige ettekujutus rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Riigivastaste kuritegude karmistamine
Seadusemuudatusega karmistati oluliselt riigivastaste süütegude eest määratavaid karistusi ning lisati uusi riigikaitselisi koosseise.
- § 231 lg 1 (Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus) – Karistust karmistati seniselt viie- kuni viieteistkümneaastaselt vangistuselt kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuseni.
- § 231 lg 2 ja § 232 lg 2 – Lisati täiesti uued sätted, mis kohustavad kohut kohaldama kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist.
- § 232 lg 1 (Riigireetmine) – Koosseisu lisati tegevus territoriaalse terviklikkuse vastu ning karistust tõsteti kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuseni (varem kolm kuni viisteist aastat).
- § 233 (Välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus) – Karistuse ülemmäära tõsteti kümnelt aastalt viieteistkümne aastani.
- § 234 (Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine) – Uus lisatud säte, mis näeb ette kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse vaenlase relvajõududega liitumise või okupatsiooni toetamise eest.
- § 235 – Lisati uued iseseisvad koosseisud: Eesti Vabariigi vastane vandenõu, Eesti Vabariigi vastane võltsimine ning politseiametniku ja tegevteenistuja riigivastane mõjutamine.
Massiliste korratuste ja avaliku korra kaitse
Muudatused puudutasid ka avalikku korda ja massiliste korratustega seotud süütegusid, laiendades vastutust ja karmistades sanktsioone.
- § 238 (Massilise korratuse organiseerimine ja ettevalmistamine ning üleskutse selles osalemisele) – Karistatavaks muudeti lisaks organiseerimisele ka ettevalmistamine ja üleskutsumine. Karistusmäära tõsteti seniselt ühe- kuni viieaastaselt vangistuselt kolme- kuni kaheksaaastase vangistuseni.
- § 239 lg 1 (Süüteo toimepanemine massilise korratuse ajal) – Koosseisu lisati seadusliku korralduse eiramine ja üleskutsumine teenistuskohustuse täitmata jätmisele. Karistuseks määrati rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse (varem oli alammääraks üks aasta).
Lennuohutuse tagamine
Lennuohutuse valdkonnas täpsustati rünnete koosseise ja muudeti karistusi:
- § 112 lg 1 (Lennuohutusvastane rünne) – Laiendati keelatud tegevuste loetelu (sh relvade ja ohtlike ainete ebaseaduslik toimetamine õhusõidukisse) ning lisati karistusalternatiivina rahaline karistus senise kahe- kuni kümneaastase vangistuse kõrvale.
Vormilised ja tehnilised muudatused
Suur osa muudatustest teistes paragrahvides (näiteks isikuvastased süüteod, varavastased süüteod ja ametialased süüteod) seisnes peamiselt kirjavahemärkide ühtlustamises, kus senised sidekriipsud asendati mõttekriipsudega või korrigeeriti tühikute kasutust, ilma et see oleks muutnud sätete sisulist tähendust või karistusmäärasid.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 15.11.2009 jõustunud Karistusseadustiku muudatused kaasa olulise karmistumise riigivastaste kuritegude ja massiliste korratuste valdkonnas. Karistusseadustikku lisati uued olulised koosseisud, sealhulgas teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamine (§ 157) ning Eesti Vabariigi vastase sõja või okupatsiooni toetamine (§ 234). Samuti laiendati lennuohutusvastaste rünnete (§ 112 lg 1) ja massiliste korratuste ajal toimepandud süütegude (§ 239 lg 1) ulatust. Paljudes teistes paragrahvides viidi läbi vaid tehnilised kirjavahemärkide parandused.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS