Ettevõtluskeelu kohaldamise aluste laienemine Karistusseadustikus

Karistusseadustiku muudatused alates 15.07.2018 laiendavad ettevõtluskeelu kohaldamist seadusliku aluseta välismaalase töötamise võimaldamise eest.

Alates 15.07.2018 jõustusid Karistusseadustiku muudatused, mis toovad kaasa olulise täienduse ettevõtluskeelu kohaldamise alustesse. Seadusemuudatus laiendab kohtu võimalusi määrata lisakaristusena ettevõtluskeeld juhtudel, kus võimaldatakse töötamist seadusliku aluseta Eestis viibivale välismaalasele, pakkudes seeläbi selgust tööandjatele ja õiguspraktikutele.

Ettevõtluskeelu kohaldamise laiendamine

Karistusseadustiku paragrahvi 49 lõike 1 muudatusega laiendati oluliselt nende kuritegude ringi, mille toimepanemise eest on kohtul õigus lisakaristusena kohaldada ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani. See muudatus mõjutab otseselt ettevõtluskeskkonda ja tööandjate vastutust.

Eelmises redaktsioonis, mis kehtis kuni 14.07.2018, oli ettevõtluskeelu kohaldamine lisakaristusena lubatud üksnes piiratud loetelu kuritegude puhul. Nendeks kuritegudeks olid:

  • kelmus
  • usalduse kuritarvitamine
  • altkäemaksu andmine või vahendamine
  • mõjuvõimuga kauplemine
  • avaliku usalduse vastane kuritegu
  • majandusalane kuritegu

Alates 15.07.2018 jõustunud uues redaktsioonis täiendati seda loetelu uue süüteokoosseisuga. Uueks lisandunud aluseks on:

  • seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase töötamise võimaldamine

Selle muudatuse tulemusena on kohtul nüüd seaduslik alus kohaldada ettevõtluskeeldu ka juhtudel, kus isik võimaldab töötada välismaalasel, kellel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus. Varasemas redaktsioonis sellist võimalust lisakaristusena ettevõtluskeeldu kohaldada ei eksisteerinud, mis tähendab, et tegemist on uue ja rangema piiranguga tööandjatele.

Kokkuvõte

Kokkuvõtteks toob Karistusseadustiku muudatus alates 15.07.2018 kaasa rangema kontrolli ja täiendavad sanktsioonid tööandjatele. Paragrahvi 49 lõike 1 muutmise tulemusena saab kohus nüüd kohaldada ettevõtluskeeldu ühest kuni viie aastani ka seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase töötamise võimaldamise eest. Varasemalt sellist võimalust lisakaristuse kohaldamiseks selle teo puhul seaduses ette nähtud ei olnud, mistõttu on tegemist olulise täiendusega karistusõiguses.

Õigusaktid