Käesolev artikkel annab põhjaliku ja täpse ülevaate Eesti Karistusseadustiku olulistest muudatustest, mis jõustusid 15.07.2013. Need muudatused täpsustavad oluliselt ametiisiku mõistet, korruptsioonikuritegude koosseise ning ajakohastavad mitmeid muid seaduse sätteid. Artikkel aitab lugejal mõista uusi õiguslikke piiranguid ja nõudeid, mis mõjutavad nii avalikku kui ka erasektorit.
Karistusseaduse kehtivus ja aegumine
Karistusseadustiku muudatustega täpsustati seaduse isikulist ja rahvusvahelist kehtivust ning süütegude aegumist.
- Paragrahvis 7 lg 2 p 2 laiendati seaduse kehtivust väljaspool Eestit toimepandud korruptsioonikuritegudele, kui nendes osaleb Eesti kodanik, ametiisik või juriidiline isik.
- Paragrahvis 8 asendati viide välislepingule laiema mõistega 'rahvusvaheline kohustus'.
- Paragrahvis 81 lg 3 pikendati konkurentsialaste väärtegude aegumistähtaega kolme aastani, sarnaselt maksualastele väärtegudele.
Karistusjärgse kinnipidamise kaotamine ja psühhiaatriline sundravi
Olulise muudatusena kaotati seadustikust täielikult karistusjärgse kinnipidamise institutsioon.
- Paragrahv 87, mis reguleeris karistusjärgset kinnipidamist ja selle lõpetamist, tunnistati täielikult kehtetuks.
- Paragrahvis 86 tehtud muudatustega eemaldati kõik viited karistusjärgsele kinnipidamisele psühhiaatrilise sundravi kohaldamisel ja selle aja hulka arvamisel.
Ametiisiku mõiste ja korruptsioonikuriteod
Seadusandja ajakohastas oluliselt ametiisiku definitsiooni ning karmistas korruptsioonikuritegude sätteid.
- Paragrahvis 288 lg 1 defineeritakse ametiisik nüüd laiemalt kui füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund.
- Paragrahvis 288 lg 2 laiendati ametiisiku mõistet korruptsioonikuritegudes ka vahekohtunikele.
- Pistise ja altkäemaksu võtmise, vahendamise ning andmise sätetes (§-d 293–298) asendati korduvuse tunnus ('vähemalt teist korda') täpsema viitega varasemale samalaadsele kuriteole.
- Altkäemaksu võtmise (§ 294 lg 2 p 5) ja altkäemaksu andmise (§ 298 lg 2 p 4) koosseisudesse lisati uue kvalifitseeriva asjaoluna raske tagajärje põhjustamine.
- Pistise andmise (§ 297 lg 2) ja altkäemaksu andmise (§ 298 lg 2) paragrahvidesse lisati uued lõiked, mis sätestavad raskemad karistused grupi poolt või suures ulatuses toimepandud tegude eest.
Majandus-, tolli- ja konkurentsikuriteod
Muudatused puudutavad ka toimingupiiranguid, maksukuritegusid, tollieeskirju ning konkurentsiõigust.
- Paragrahvis 300 lg 2 tõsteti toimingupiirangu rikkumise kriminaalset piirmäära 32 000 eurolt 320 000 eurole.
- Maksude maksmisest kõrvalehoidumise ja maksukelmuse suures ulatuses (§ 389 lg 4) puhul sätestati kohustuslik laiendatud konfiskeerimine.
- Tollikuritegude sätetes (§-d 391–393) asendati termin 'Euroopa Ühendus' terminiga 'Euroopa Liit'.
- Lisati uus paragrahv 394, mis kriminaliseerib rahapesu kokkuleppe sõlmimise.
- Konkurentsikuritegude sätetes (§-d 400–402) täpsustati koosseise, eemaldades viited koondumisest teatamata jätmisele ning eri- ja ainuõigust omavatele ettevõtjatele.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad Karistusseadustiku 15.07.2013 jõustunud muudatused kaasa olulisi täpsustusi Eesti karistusõiguses. Peamiste muudatustena kaotati täielikult karistusjärgne kinnipidamine ning ajakohastati ametiisiku mõistet, laiendades seda kõigile avalikku ülesannet täitvatele isikutele ja vahekohtunikele. Korruptsioonikuritegude puhul asendati korduvuse põhimõte täpsemate viidetega varasematele tegudele ning lisati uusi kvalifitseerivaid asjaolusid, nagu raske tagajärg. Samuti tõsteti toimingupiirangu rikkumise kriminaalset piirmäära ja kehtestati laiendatud konfiskeerimise kohustus suurte maksukuritegude puhul. Need muudatused muudavad karistusõiguse kohaldamise selgemaks ja tõhusamaks.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS