Alates 10.01.2017 jõustusid Eesti Karistusseadustiku olulised muudatused, mis reformivad süüteo toimepanemise vahendite ja kriminaaltulu konfiskeerimise seniseid reegleid. Need muudatused annavad kohtutele senisest palju laiema kaalutlusõiguse ning täpsustavad kolmandate isikute vara ja segunenud vara konfiskeerimise korda, pakkudes praktilist kasu ja selgust õiguse kohaldamisel.
Konfiskeerimise üldiste aluste reform
Karistusseadustiku muudatused tõid kaasa olulisi täpsustusi süüteo toimepanemise vahendite ja kolmandate isikute vara konfiskeerimises. Paragrahvi 83 lõikes 1 laiendati konfiskeeritavate vahendite ringi, hõlmates ka vahendid, mida alles kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks.
Kolmandate isikute vara puhul kaotati paragrahvi 83 lõigetest 2 ja 3 sõna 'erandina', muutes sellega konfiskeerimise kohaldamise tavapärasemaks menetluslikuks vahendiks. Samuti lisati täiesti uued sätted kolmandate isikute varaliste õiguste konfiskeerimiseks ja süüteoga saadud vara segunemise juhtudeks.
Süüteoga saadud vara ja segunenud vara
Paragrahvi 83 lõikesse 1 lisati uued sätted, mida eelmises redaktsioonis ei olnud:
- Süüteoga saadud varaks loetakse nüüd otseselt saadud vara ja selle arvel omandatut.
- Kui süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga, loetakse see osaliselt süüteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse §-s 84 sätestatud korras.
Kolmandate isikute varalised õigused
Uue lisatud sätte kohaselt (§ 83 lg 3) võib kohus konfiskeerida kolmandale isikule kuuluvad varalised õigused, kui isik on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel. Varasemas redaktsioonis sellist võimalust ette nähtud ei olnud.
Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimine
Laiendatud konfiskeerimise reegleid paragrahvis 83 muudeti oluliselt, leevendades eeltingimusi ja muutes tõendamiskoormist.
Eelmises redaktsioonis eeldas laiendatud konfiskeerimine, et isikut karistatakse vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega. Uues redaktsioonis on see piirang eemaldatud, võimaldades konfiskeerimist igasuguse kuriteos süüdimõistmise korral, kui varalise seisundi ja legaalse tulu vaheline erinevus annab alust eeldada vara kuritegelikku päritolu.
Tõendamiskoormise muutumine
Muutus ka tõendamiskoormise sõnastus. Kui varem pidi isik tõendama, et vara eest on tasutud õiguspäraselt saadud vahendite arvel, siis uue redaktsiooni kohaselt peab isik tõendama üldisemalt, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga.
Kohtu kaalutlusõiguse laiendamine ja uued kuriteoliigid
Seni paljude kuritegude puhul kohustuslikuna sätestatud laiendatud konfiskeerimine muudeti kohtule vabatahtlikuks ehk kaalutlusotsuseks. Sõnastus 'kohaldab kohus' asendati sõnastusega 'kohus võib kohaldada'.
See muudatus puudutab suurt hulka kuritegusid, sealhulgas rasket tervisekahjustust (§ 118 lg 3), inimkaubandust (§ 133 lg 4), narkootiliste ainete käitlemist (§ 184 lg 5 p 2, § 185 lg 4 p 2, § 189 lg 3), omastamist (§ 201 lg 4), kelmust (§ 209 lg 4), riigivastaseid kuritegusid (§ 231 lg 2, § 232 lg 2) ja terrorismi (§ 237 lg 3).
Uued kuriteod laiendatud konfiskeerimise nimekirjas
Laiendatud konfiskeerimise kohaldamise võimalus lisati täiesti uute sätetena mitmetele kuritegudele, kus seda varem ei olnud:
- Vägistamine (§ 141 lg 4) ja alaealiselt seksi ostmine (§ 145 lg 5).
- Röövimine (§ 200 lg 4) ja väljapressimine (§ 214 lg 3).
- Arvutikelmus (§ 213 lg 4) ja muud arvutikuriteod (§ 206 lg 4, § 207 lg 4, § 216 lg 4, § 217 lg 4).
- Altkäemaksu andmine (§ 298 lg 4) ning altkäemaksu võtmine ja andmine erasektoris (§ 402 lg 3).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 10.01.2017 jõustunud Karistusseadustiku muudatused kaasa ulatusliku reformi konfiskeerimise valdkonnas. Peamiste järeldustena laiendati süüteo toimepanemise vahendite konfiskeerimise võimalusi ka ettevalmistatavatele tegudele ning täpsustati segunenud vara ja kolmandate isikute varaliste õiguste konfiskeerimist. Samuti muudeti laiendatud konfiskeerimine paljude kuritegude puhul kohtule kohustuslikust vabatahtlikuks, andes kohtutele suurema kaalutlusõiguse, ning laiendati selle kohaldatavust uutele kuriteoliikidele nagu vägistamine, röövimine ja arvutikuriteod. Need muudatused aitavad tagada õiglasema ja paindlikuma õigusemõistmise.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS