Alates 01.10.2022 jõustunud karistusseadustiku muudatustega täpsustati reegleid alalise elukohata isikute karistusjärgse käitumiskontrolli teostamiseks ning laiendati vastutust lastega töötamise ebaseadusliku võimaldamise eest, tõstes oluliselt juriidilisele isikule kohaldatava rahatrahvi määra. Uuendused annavad selged käitumisjuhised kriminaalhoolduse järelevalve all viibivatele isikutele ning panevad lastega tegelevatele organisatsioonidele senisest rangema kohustuse kontrollida töötajate vastavust seaduses sätestatud nõuetele.
Karistusjärgne käitumiskontroll alalise elukoha puudumisel
Seadusesse lisatud § 87 lõike 2 alusel kehtestati regulatsioon isikutele, kellel puudub seadustiku mõistes alaline elukoht. Sellisel juhul võib kohus kohustada isikut teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast, kusjuures temale ei kohaldata § 75 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud üldiseid nõudeid.
Eelmises redaktsioonis puudunud erisätte lisandumisega pandi isikule uues redaktsioonis järgmised konkreetsed kohustused:
- Teavitada kriminaalhooldusosakonda oma viibimiskoha muutmisest (§ 87 lg 2 p 1);
- Alluda oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta (§ 87 lg 2 p 2);
- Saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks (§ 87 lg 2 p 3).
Lastega töötamise ebaseadusliku võimaldamise nõuete ja vastutuse muutmine
Paragrahvi 179 lõikes 1 muudeti väärteo kirjeldust. Kui varem vastutati lastega töötamise või tegutsemise võimaldamise ning tegevusloa andmise eest olukorras, kus see oli seadusega keelatud, siis uues redaktsioonis laieneb vastutus ka kohustatud isikutele, kes jätavad süstemaatiliselt tegemata lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli.
Füüsilisele isikule kohaldatav karistusmäär säilis kuni 300 trahviühiku ulatuses, kuid oluline muudatus puudutab organisatsioone ja juriidilisi isikuid.
Paragrahvi 179 lõikes 2 tõsteti juriidilise isiku karistusmäära: kui eelmises redaktsioonis oli rahatrahvi ülemmääraks 3200 eurot, siis alates 01.10.2022 on uues redaktsioonis rahatrahvi ülemmääraks kuni 32 000 eurot.
Kokkuvõte
Karistusseadustiku 01.10.2022 jõustunud muudatused toovad kaasa kaks peamist sisulist uuendust. Esiteks reguleerib seadus täpselt karistusjärgse käitumiskontrolli tingimused juhul, kui isikul puudub alaline elukoht, määrates kindlaks kohustused teatada viibimiskohast, alluda kontrollile ning taotleda luba pikemaks lahkumiseks. Teiseks karmistati vastutust lastega töötamise nõuete eiramisel: teokoosseisu lisati lastekaitseseaduses ette nähtud kontrolli süstemaatiline tegemata jätmine ning juriidilise isiku maksimaalne rahatrahv tõusis 3200 eurolt kuni 32 000 euroni.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS