Alates 01.10.2022 jõustuvad Karistusseadustiku muudatused, mis toovad kaasa olulisi täpsustusi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ja karmistavad vastutust lastega töötamise reeglite rikkumise eest. Need muudatused mõjutavad otseselt nii kriminaalhooldusaluseid, kellel puudub alaline elukoht, kui ka tööandjaid, kes peavad kontrollima lastega töötavate isikute vastavust seadusest tulenevatele nõuetele.
Karistusjärgse käitumiskontrolli täpsustamine elukohata isikutele
Karistusseadustiku paragrahvi 87 täiendati uue lõikega 2 ning selle alapunktidega 1, 2 ja 3, mida varasemas seaduse redaktsioonis ei eksisteerinud. Need täiendused reguleerivad olukorda, kus karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isikul puudub alaline elukoht.
Uue regulatsiooni kohaselt võib kohus kohustada alalise elukohata isikut teavitama kriminaalhooldusosakonda oma vangistusjärgsest viibimiskohast. Sellisel juhul ei kohaldata isiku suhtes seadustiku § 75 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud üldiseid kohustusi, vaid talle kohalduvad järgmised erikohustused:
- Kohustus teavitada kriminaalhooldusosakonda oma viibimiskoha muutmisest (§ 87 lg 2 p 1).
- Kohustus alluda oma viibimiskohas kriminaalhooldusametniku kontrollile ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta (§ 87 lg 2 p 2).
- Kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba oma viibimiskohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks (§ 87 lg 2 p 3).
Lastega töötamise nõuete kontrolli karmistamine ja trahvide suurenemine
Olulised muudatused viidi sisse paragrahvi 179, mis käsitleb lastega töötamise ebaseaduslikku võimaldamist. Paragrahvi 179 lõiget 1 muudeti, laiendades süüteokoosseisu. Eelmises redaktsioonis karistati vaid ebaseadusliku tööle võtmise, tegutsemise võimaldamise või tegevusloa andmise eest, kui lastega töötamine oli seadusega keelatud. Uues redaktsioonis on karistatav ka kohustatud isiku poolt süstemaatiliselt lastekaitsetöötaja, lapsega töötava või vastavale kohale kandideeriva isiku lastekaitseseaduse §-s 20 sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli tegemata jätmine. Karistusena säilis füüsilisele isikule rahatrahv kuni 300 trahviühikut.
Sama paragrahvi 179 lõiget 2 muudeti juriidiliste isikute karistusmäära osas. Kui eelmises redaktsioonis karistati juriidilist isikut sama teo eest rahatrahviga kuni 3200 eurot, siis uue redaktsiooni kohaselt on maksimaalne rahatrahv kümnekordistunud, ulatudes kuni 32 000 euroni.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 01.10.2022 jõustuvad Karistusseadustiku muudatused kaasa täpsemad reeglid elukohata isikute karistusjärgseks käitumiskontrolliks (§ 87 lg 2) ning karmistavad oluliselt nõudeid lastega töötamise võimaldamisel (§ 179). Tööandjatel ja teistel kohustatud isikutel tuleb edaspidi süstemaatiliselt kontrollida töötajate vastavust lastekaitseseaduse nõuetele, sest selle kohustuse täitmata jätmine on nüüd karistatav ning juriidiliste isikute trahvi ülemmäära on tõstetud 3200 eurolt kuni 32 000 euroni.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS