Käesolev ülevaade tutvustab Karistusseadustiku olulisi ja praktilisi muudatusi, mis hakkasid kehtima alates 01.07.2014. Artikkel annab lugejale väga selge ja konkreetse ülevaate sellest, kuidas täpselt muutusid avaliku korra rikkumise, avaliku koosoleku pidamise nõuete ning tegevusloata majandustegevuse sätted, aidates seeläbi paremini mõista uusi kehtivaid õiguslikke nõudeid.
Avaliku korra ja koosolekute nõuete muudatused
Karistusseadustiku muudatustega täpsustati avaliku korra rikkumisega seotud sätteid, asendades senised määratlused uute ja täpsemate mõistetega.
Olulisemad muudatused puudutavad järgmisi paragrahve:
Avaliku korra rikkumine (§ 262 ja § 263)
Paragrahvis 262 asendati senine teguviis 'Avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest' uue sõnastusega 'Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest'. Karistusena säilis rahatrahv kuni sada trahviühikut või arest.
Paragrahvi 263 sissejuhatuses asendati samuti vana sõnastus 'Rahu või avaliku korra rikkumise eest' uue sõnastusega 'Avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest'.
Paragrahvi 263 punktis 2 lisati teksti lõppu täpsustav sõna 'või'.
Paragrahvi 263 punktis 3 asendati lõpusõna 'või' mõttekriipsuga.
Paragrahvi 263 punktis 4 tunnistati tekstiosa 'grupi poolt' kehtetuks vastavalt viidatud seadusemuudatusele, kuid karistusena säilis rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Uus säte: Avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumine (§ 264)
Eelmises redaktsioonis vastavat sätet ega selle pealkirja ei olnud. Uue muudatusega lisati seadusesse paragrahv 264 pealkirjaga 'Avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumine'.
Selle sätte kohaselt karistatakse avaliku koosoleku pidamisele kehtestatud nõuete eiramise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
Kohtumenetluse ja majandustegevuse valdkonna muudatused
Lisaks avaliku korra sätetele muudeti ka kohtulahendite tegemist ja majandustegevust puudutavaid paragrahve, laiendades subjektide ringi ja täpsustades keelatud tegevusi.
Kohtunikuabi ja kohtujuristi vastutus (§ 311)
Paragrahvi 311 pealkirja ja sisu täiendati. Kui eelmises redaktsioonis oli reguleeritud vaid kohtunikuabi poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine, siis uues redaktsioonis laieneb vastutus ka kohtujuristile.
Selle kohaselt karistatakse kohtunikuabi või kohtujuristi poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemise eest rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti eemaldati sätte tekstist varasem viide RT redaktsioonile.
Tegevusloata ja keelatud majandustegevus (§ 372 lg 1)
Paragrahvi 372 lõiget 1 muudeti oluliselt. Varasemas redaktsioonis karistati majandustegevuse eest valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld, samuti tegevusloata, litsentsita, registreeringuta või tunnustamata ettevõtte kaudu tegutsemise eest.
Uues redaktsioonis on sõnastust lihtsustatud ja täpsustatud: karistatav on majandustegevus valdkonnas, mille kohta kehtis erikeeld või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld, samuti tegevusloata tegutsemine valdkonnas, kus tegevusluba on nõutav. Karistusena säilis rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut või arest.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.07.2014 jõustunud Karistusseadustiku muudatused kaasa olulisi täpsustusi avaliku korra kaitsel, asendades senised rahu rikkumise määratlused käitumise üldnõuete rikkumisega. Samuti lisati täiesti uue väärteokoosseisuna avaliku koosoleku pidamise nõuete rikkumine (§ 264). Kohtumenetluse valdkonnas laiendati ebaseadusliku otsuse tegemise vastutust lisaks kohtunikuabile ka kohtujuristile (§ 311). Majandustegevuse valdkonnas täpsustati tegevusloata tegutsemise ja majandustegevuse keelu eiramise tingimusi (§ 372 lg 1), viies need kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS