Käesolev artikkel annab põhjaliku ülevaate Karistusseadustiku muudatustest, mis hakkasid kehtima alates 01.07.2004. Muudatuste eesmärk on täpsustada mitmeid karistusõiguslikke sätteid, sealhulgas riigivastaseid süütegusid, majandusalaseid rikkumisi ning isikuvastaseid tegusid, pakkudes lugejale selget ülevaadet uutest õigusnormidest.
Karistusseaduse isikuline kehtivus ja ametiisiku mõiste
Karistusseadustiku muudatustega täpsustati oluliselt seaduse isikulist kehtivust väljaspool Eesti territooriumi (§ 7).
- Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 1 asendati senine sõnastus välislepingu alusel esitatud taotluse kohta uue sättega, mis käsitleb teo toimepanemist Eesti kodaniku või Eestis registreeritud juriidilise isiku vastu.
- Paragrahvi 7 lõike 1 punktis 2 sätestatakse nüüd teo toimepanija kodakondsus teo toimepanemise ajal või selle saamine pärast tegu, samuti välismaalase kinnipidamine Eestis, keda ei anta välja. Varasem punkt 3, mis sisaldas sarnast sõnastust, on uuest redaktsioonist kustutatud.
- Paragrahvile 7 lisati uus lõige 2, mille kohaselt kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud kuriteo kohta, kui selle pani toime teenistuskohustusi täitev kaitseväelane.
Lisaks laiendati ametiisiku mõistet (§ 288), lisades uue lõike 2, mille kohaselt laieneb ametiisiku mõiste ka välisriigis või rahvusvahelises organisatsioonis töötavale ametiisikule. Varasemas redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
Sotsiaalse vaenu õhutamine ja võrdõiguslikkuse rikkumine
Olulised muudatused viidi sisse sotsiaalse vaenu õhutamise (§ 151), võrdõiguslikkuse rikkumise (§ 152) ja pärilikkusriskide alusel diskrimineerimise (§ 153) sätetesse.
- Kõigi kolme paragrahvi lõikes 1 leevendati esmast karistust: senise rahalise karistuse või vangistuse asemel karistatakse nüüd rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.
- Kõigile kolmele paragrahvile lisati uus lõige 2 koos alampunktidega 1 ja 2. Need sätestavad, et kui tegu on toime pandud vähemalt teist korda või kui sellega on tekitatud oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele, huvidele või avalikele huvidele, karistatakse tegu rahalise karistuse või vangistusega.
Riigisaladuse kaitse ja õigusemõistmise vastased süüteod
Riigivastaste süütegude ja õigusemõistmise valdkonnas tehti mitmeid täpsustusi.
- Riigireetmise (§ 232), salakuulamise (§ 234) ning riigisaladuse avalikustamise (§ 241 ja § 242) sätetesse lisati riigisaladuse kõrvale ka Eestile välislepingu alusel edastatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni salastatud teave.
- Paragrahvi 310 pealkirjaks sai 'Ebaseaduslik süüdistuse esitamine' (varem 'Ebaseaduslik süüdistatavana vastutuselevõtmine') ning vastutust piirati prokuröriga, kes esitab teadvalt süütule isikule süüdistuse, tõstes maksimaalse vangistuse määra ühelt aastalt kolme aastani.
- Paragrahvi 315 pealkirjaks sai 'Ebaseaduslik jälitustegevus' ning kuriteokoosseisu lisati jälitustoiminguga kogutud teabe ebaseaduslik varjamine või hävitamine.
- Paragrahvi 316 pealkirjaks sai 'Tõendi kõrvaldamine ja kunstlik loomine' ning säte hõlmab nüüd lisaks tõendi kunstlikule loomisele ka selle kõrvaldamist.
Tollieeskirjad, rahapesu tõkestamine ja uued koosseisud
Seoses Euroopa Liiduga liitumisega kohandati tollialaseid sätteid (§ 391, § 392, § 393), asendades riigipiiri ja tollipiiri mõisted Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiriga.
- Salakaubaveo (§ 391) ja keelatud kauba ebaseadusliku sisse- ja väljaveo (§ 392) puhul on nüüd tegemist kauba toimetamisega üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri.
- Maksuhalduri tegevuse takistamise (§ 390 lg 1) karistust leevendati: senise kahe- kuni kümneaastase vangistuse asemel on uus karistusmäär üks kuni viis aastat vangistust.
- Rahapesu tõkestamise sätetes (§ 395 ja § 396) muudeti pealkirju ja lisati juriidilise isiku vastutus (mõlema paragrahvi lõige 2). Isikusamasuse tuvastamata jätmise ja rahapesu kahtlusest teatamata jätmise kriminaalvastutus eeldab nüüd, et isikule on sama teo eest varem kohaldatud väärteokaristust.
- Seadustikku lisati täiesti uus paragrahv 334 pealkirjaga 'Võltsitud maksevahendi üle andmata jätmine', mis kohustab finants- ja sularahateenuste pakkujaid andma võltsitud raha üle politseiprefektuurile, nähes ette rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 50 000 krooni.
Muud täpsustused ja keelelised parandused
Lisaks sisulistele muudatustele tehti seadustikus mitmeid keelelisi ja tehnilisi parandusi.
- Eelvangistuse arvestamise sätteid (§ 68 lg 1) täiendati märkega, et eelvangistuse hulka arvatakse ka väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg.
- Alaealiste mõjutusvahendite kohaldamisel (§ 87 lg 3) asendati sõnastus 'või erandina kauemaks, kuni õppeaasta lõpuni' täpsema märkega 'arvestades õppeaasta lõpuga'.
- Mitmetes sätetes parandati kirjavigu ja tühikuid, näiteks sõnades 'et süüteokoosseisule' (§ 16 lg 2), 'ei järgi' (§ 69 lg 6, § 74 lg 4, § 76 lg 5), 'et mõistetud' (§ 73 lg 1 ja 2, § 74 lg 1 ja 2) ning 'ei olnud' (§ 138 lg 1).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.07.2004 jõustunud Karistusseadustiku muudatused kaasa olulisi täpsustusi riigisaladuse kaitsel, laiendades seda rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabele, ning kohandasid tollieeskirju Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi reeglitega. Samuti leevendati esmaseid karistusi sotsiaalse vaenu õhutamise ja diskrimineerimise eest, kehtestades samal ajal karmimad karistused korduvate või olulist kahju tekitanud rikkumiste eest. Lisati ka täiesti uus süüteokoosseis võltsitud maksevahendite üle andmata jätmise kohta ning laiendati ametiisiku mõistet välisriigi ametiisikutele.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS