Karistusseadustiku uus redaktsioon, mis hakkas kehtima 01.01.2016, toob kaasa mitmeid olulisi täpsustusi riigikaitsega seotud süütegude sõnastuses. Need muudatused aitavad paremini määratleda vastutust võimuhaaramise, mobilisatsioonikäsu täitmata jätmise ning kaitsejõudude vara pillamise eest, pakkudes selgust nii õiguse kohaldajatele kui ka kodanikele.
Võimuhaaramise sätete täpsustamine
Karistusseadustiku paragrahvis 251 muudeti nii pealkirja kui ka esimest lõiget, et täpsustada institutsioone, kus võimuhaaramine on karistatav.
Eelmises redaktsioonis oli paragrahvi pealkiri 'Võimuhaaramine kaitsejõududes'. Uues redaktsioonis on pealkirjaks 'Võimuhaaramine Kaitseväes või Kaitseliidus'.
Paragrahvi 251 lõikes 1 oli varem sätestatud karistus võimuhaaramise eest 'Kaitseväes või muus relvi valdavas sõjaväeliselt korraldatud asutuses, organisatsioonis või üksuses'. Uues redaktsioonis on see asendatud sõnastusega: 'Kaitseväes või Kaitseliidus või nende struktuuriüksuses või nende koosseisu kuuluvas muus üksuses'.
Mobilisatsioonikäsu täitmata jätmise lihtsustamine
Paragrahvi 254 lõikes 1 muudeti vastutuse aluseid ja subjektide määratlust.
Eelmises redaktsioonis karistati 'Kaitseväekohustuslase poolt mobilisatsioonikäsu või rahuajal teatavaks tehtud mobilisatsioonikorralduse põhjendamatu täitmata jätmise eest'.
Uues redaktsioonis on sätet oluliselt lihtsustatud ning karistus on ette nähtud 'Isiku poolt mobilisatsioonikäsu täitmata jätmise eest'.
Kaitseväe ja Kaitseliidu vara pillamine
Paragrahvis 448 asendati üldine mõiste 'kaitsejõud' konkreetsete asutustega, milleks on Kaitsevägi ja Kaitseliit.
Paragrahvi pealkiri muudeti kujult 'Kaitsejõudude vara pillamine' kujule 'Kaitseväe ja Kaitseliidu vara pillamine'.
Paragrahvi 448 lõikes 1 asendati vana tekst 'Kaitsejõudude relvastuse, tehnika, varustuse või muu vara pantimise, mahajätmise, kaotamise, kohusetundetu hoidmise või rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur kahju' uue tekstiga 'Kaitseväe ja Kaitseliidu relvastuse, tehnika, varustuse või muu vara pantimise, mahajätmise, kaotamise, kohusetundetu hoidmise või rikkumise eest, kui sellega on tekitatud suur kahju'.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 1. jaanuaril 2016 jõustunud Karistusseadustiku muudatused kaasa olulised terminoloogilised täpsustused riigikaitse valdkonnas. Peamised muudatused puudutavad paragrahve 251, 254 ja 448, kus asendati seni kasutusel olnud üldine mõiste 'kaitsejõud' konkreetsemalt Kaitseväe ja Kaitseliiduga. Lisaks lihtsustati mobilisatsioonikäsu täitmata jätmise süüteo koosseisu, muutes vastutavaks subjektiks 'isiku' varasema 'kaitseväekohustuslase' asemel. Need muudatused tagavad seaduse täpsema ja selgema kohaldamise riigikaitseliste süütegude menetlemisel.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS