Alates 01.01.2016 jõustunud Karistusseadustiku redaktsiooniga täpsustati mitmeid riigikaitseliste süütegude koosseise, asendades seni kasutatud kaitsejõudude mõiste Kaitseväe ja Kaitseliidu selge määratlusega ning laiendades mobilisatsioonikäsu täitmata jätmise vastutuse subjekti kõigile isikutele. Uuendatud normid tagavad õiguse kohaldajatele ja adressaatidele konkreetsemad alused Kaitseväe ja Kaitseliidu toimimise ning vara kaitse hindamiseks uues redaktsioonis.
Võimuhaaramise sätte täpsustamine (§ 251)
Karistusseadustiku §-s 251 asendati üldine mõiste „kaitsejõududes” konkreetse viitega Kaitseväele ja Kaitseliidule. Sama põhimõte viidi sisse ka paragrahvi esimesse lõikesse, kus varasema ebamäärase viite asemel relvi valdavale sõjaväeliselt korraldatud asutusele nimetatakse selgelt struktuuriüksusi ja koosseisu kuuluvaid üksusi.
- Paragrahvi pealkiri sõnastati ümber: varasema „Võimuhaaramine kaitsejõududes” asemel kehtib „Võimuhaaramine Kaitseväes või Kaitseliidus”.
- Paragrahvi 251 lõikes 1 oli eelmises tekstis reguleeritud võimuhaaramine kaitseväes või muus relvi valdavas sõjaväeliselt korraldatud asutuses, organisatsioonis või üksuses.
- Uues sõnastuses karistatakse võimuhaaramise eest Kaitseväes või Kaitseliidus või nende struktuuriüksuses või nende koosseisu kuuluvas muus üksuses.
- Karistusmäärana säilis kahe- kuni kümneaastane vangistus.
Mobilisatsioonikäsu täitmata jätmise koosseisu muutmine (§ 254 lg 1)
Paragrahvi 254 lõike 1 sõnastus läbis olulise lihtsustamise ja subjekti laiendamise. Kui varasemas redaktsioonis oli süüteo toimepanijaks märgitud üksnes kaitseväekohustuslane, siis uues redaktsioonis laieneb vastutus igale isikule.
- Eelmises redaktsioonis karistati kaitseväekohustuslase poolt mobilisatsioonikäsu või rahuajal teatavaks tehtud mobilisatsioonikorralduse põhjendamatu täitmata jätmise eest.
- Uues redaktsioonis on sõnastuseks isiku poolt mobilisatsioonikäsu täitmata jätmine.
- Tekstist jäeti välja viited rahuajal teatavaks tehtud mobilisatsioonikorraldusele ning tunnusele „põhjendamatu”.
- Sanktsioonina kohaldatakse endiselt rahalist karistust või kuni üheaastast vangistust.
Kaitseväe ja Kaitseliidu vara pillamise koosseis (§ 448)
Sarnaselt §-le 251 asendati ka §-s 448 kaitsejõudude mõiste Kaitseväe ja Kaitseliidu mõistega, et tagada terminoloogiline ühtsus karistusnormides.
- Paragrahvi pealkiri asendati: „Kaitsejõudude vara pillamine” muudeti pealkirjaks „Kaitseväe ja Kaitseliidu vara pillamine”.
- Lõikes 1 asendati kaitsejõudude relvastus, tehnika, varustus ja muu vara Kaitseväe ja Kaitseliidu relvastuse, tehnika, varustuse ja muu varaga.
- Kaitseväe ja Kaitseliidu vara pantimise, mahajätmise, kaotamise, kohusetundetu hoidmise või rikkumise eest suure kahju tekitamisel karistatakse endiselt kuni viieaastase vangistusega.
Kokkuvõte
Karistusseadustiku 01.01.2016 jõustunud muudatustega tehti seadusesse viis konkreetset tekstilist parandust. Paragrahvide 251 ja 448 pealkirjades ning esimeses lõikes asendati kaitsejõudude mõiste Kaitseväe ja Kaitseliidu ning nende üksuste nimetamisega, ühtlustades ja täpsustades riigikaitseliste süütegude kohaldamisala. Paragrahvi 254 lõikes 1 muudeti mobilisatsioonikäsu täitmata jätmise sätet: varasema kitsenduse „kaitseväekohustuslase poolt mobilisatsioonikäsu või rahuajal teatavaks tehtud mobilisatsioonikorralduse põhjendamatu täitmata jätmise eest” asemel sätestati vastutus „isiku poolt mobilisatsioonikäsu täitmata jätmise eest”. Kõikide nimetatud süütegude puhul jäid ettenähtud karistusmäärad ja karistusliigid võrreldes eelmise redaktsiooniga samaks.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS