Alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega uuendati oluliselt karistuste kohaldamise ja asendamise korda, täpsustati juriidiliste isikute vastutust ning kehtestati täpsed varalise kahju ja süüteo ulatuse määrad. Need seadusemuudatused annavad õigusruumis osalejatele selgema ülevaate kuritegude ja väärtegude piiridest, karistuse kergendamise ning asendamise tingimustest ja uutest süüteokoosseisudest nii üld- kui ka eriosas.
Üldosa põhimõtete, määrade ja karistuste süsteemi muudatused
Uues redaktsioonis viidi karistuste süsteemis läbi mitmeid olulisi põhimõttelisi muudatusi, mille seas on juriidilise isiku karistusliikide ümberkujundamine ja määrade ajakohastamine.
- Paragrahvi 3 lõikest 3 ja § 4 lõikest 2 jäeti välja juriidilise isiku sundlõpetamine ning § 46 tunnistati kehtetuks, mistõttu juriidilise isiku põhikaristuseks jäi üksnes rahaline karistus.
- Paragrahvi 3 lõikesse 4 lisati väärteo põhikaristuste hulka lisaks rahatrahvile ja arestile ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.
- Paragrahviga 12 sätestati uudsena varalise kahju ja süüteo ulatuse rahalised piirmäärad: oluline kahju ületab 4000 eurot, suur kahju ületab 40 000 eurot ning eriti suur kahju ületab 400 000 eurot.
- Paragrahvi 44 lõike 2 alusel tõusis füüsilise isiku miinimumpäevamäär 3,20 eurolt 10 eurole ja lõike 8 alusel juriidilise isiku rahalise karistuse alammäär 3200 eurolt 4000 eurole.
- Paragrahvi 47 lõike 2 alusel kehtestati juriidilise isiku väärteo rahatrahvi piirmääradeks varasema 32–32 000 euro asemel 100–400 000 eurot.
Karistuse asendamise ja tingimisi vabastamise korra uuendused
Täpsustati üldkasuliku töö arvestamist, elektroonilise valve kohaldamist ja tingimisi vabastamise korda.
- Paragrahvi 69 lõikes 1 asendati suhe, mille kohaselt ühele päevale arestile või vangistusele vastas kaks tundi üldkasulikku tööd, suhtega üks tund üldkasulikku tööd ühe päeva kohta (mitte alla viie tunni).
- Paragrahvi 73 lõike 3 kohaselt määratakse tingimisi vabastamisel katseajaks varasema kolme kuni viie aasta asemel üks kuni viis aastat.
- Paragrahvi 73 lõige 6 kustutati, mistõttu puudub senine piirang, mis keelas tingimisi vabastamise kohaldamise varem vangistusega karistatud isikule.
- Paragrahvis 75 täiendati elektroonilise valve võimalusi ja reguleeriti kontrolli teostamist ainete tarvitamise üle.
Isikuvastaste ja muude eriosa süütegude ümberkujundamine
Seadustiku eriosas muudeti mitmeid vägivalla-, varavastaseid ja ametiülesannetega seotud kuriteokoosseise.
- Paragrahvi 121 lõikes 1 vähendati kehalise väärkohtlemise karistuse ülemmäära kolmelt aastalt vangistuselt ühele aastale vangistusele ning lisati lõige 2 kvalifitseeritud koosseisuga lähi- või sõltuvussuhtes, korduva teo või pikaajalise tervisekahjustuse puhuks.
- Isikuvastaste süütegude peatükist kustutati § 122 (piinamine) ning ametiisiku teona sätestati uus koosseis § 290 all.
- Paragrahvist 293 jäeti välja pistise võtmise koosseis ning altkäemaksu sätteid (§ 294, § 296, § 298) täpsustati ja ühtlustati, samuti lisati uued sätted altkäemaksu kohta erasektoris (§ 402 ja § 402).
- Paragrahvides 206 ja 207 struktureeriti ümber arvutikuritegude koosseisud ja lisati kvalifitseeritud tunnused lõigetes 2.
Kokkuvõte
01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku redaktsioon tõi kaasa ulatuslikud ja põhimõttelised muudatused süütegude määratlemisel ja karistuste kohaldamisel. Olulisemate uuendustena kaotati juriidilise isiku sundlõpetamine iseseisva põhikaristusena, kehtestati kindlad rahalised piirmäärad olulise, suure ja eriti suure kahju hindamiseks ning tõsteti päevamäära alammäära. Samuti kaasajastati üldkasuliku töö asendusmäärasid, lühendati katseaegade alammäärasid ning täpsustati isikuvastaste ja majandusalaste süütegude koosseise. Need muudatused tagavad karistusõiguses selgemad alused karistuse mõistmisel ja täideviimisel.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS