Alates 01.01.2008 jõustusid Karistusseadustiku olulised muudatused, mis keskenduvad riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse tõhustamisele ning nendega seotud süütegude täpsemale määratlemisele. Need muudatused toovad kaasa uued lisakaristused nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, kes rikuvad riigisaladuse töötlemise või sellele juurdepääsu nõudeid, tagades seeläbi riigi julgeoleku parema kaitse.
Uued lisakaristused ja nende kohaldamine
Karistusseadustikku lisati uued sätteid, mis võimaldavad kohaldada lisakaristusi riigisaladuse ja salastatud välisteabe nõuete rikkumise eest.
Eelmises redaktsioonis vastavaid sätteid ei olnud, kuid alates 01.01.2008 kehtivad järgmised reeglid:
Füüsiliste isikute lisakaristused (§ 52)
Uue paragrahvi 52 kohaselt võib riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuete rikkumisega seotud väärteo eest kohaldada lisakaristust:
- Riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse äravõtmine kuni üheks aastaks.
- Riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine kuni üheks aastaks.
Juriidiliste isikute lisakaristused (§ 55)
Uue paragrahvi 55 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada juriidilisest isikust süüdlasele lisakaristusena riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmist seadustiku §-s 521 sätestatud tingimustel.
Riigireetmise ja salakuulamise terminoloogia täpsustamine
Seadustikus ajakohastati riigisaladust puudutavat terminoloogiat mitmes paragrahvis, asendades pikad kirjeldused konkreetsete mõistetega.
Paragrahvides 232 (riigireetmine) ja 234 (salakuulamine) asendati senine tekstiosa 'riigisaladuseks tunnistatud teabe või Eestile välislepingu alusel edastatud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni salastatud teabe' uue ja lühema sõnastusega 'riigisaladuse või salastatud välisteabe'.
Teabe avalikustamine ja ettevaatamatusest toime pandud süüteod
Olulised muudatused puudutavad riigisaladuse ja salastatud välisteabe avalikustamist nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest.
Tahtlik avalikustamine (§ 241)
Paragrahvi 241 pealkirja täiendati sõnadega 'ja salastatud välisteabe'. Lõikes 1 täpsustati, et vastutus laieneb 'saladuses hoidmiseks kohustatud isikule', kes avalikustab, edastab ebaseaduslikult või võimaldab ebaseadusliku juurdepääsu riigisaladusele või salastatud välisteabele.
Ettevaatamatusest avalikustamine (§ 242)
Seni kehtinud paragrahv 242 tekst kustutati täielikult ning asendati uue struktureeritud sättega. Uue korra kohaselt karistatakse ettevaatamatusest teabe avalikustamise või teabekandja kaotamise eest rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega järgmistel tingimustel:
- Sellega on tekitatud oluline kahju Eesti Vabariigi, välisriigi, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni julgeolekule.
- Süüteo objektiks oli salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus või salastatud välisteave.
Juriidilisele isikule on sama teo eest ette nähtud rahaline karistus.
Uued kuriteokoosseisud ja menetluslikud täpsustused
Seadustikku lisati täiesti uued paragrahvid, mis reguleerivad vastutust teabe ebaseadusliku salastamise eest ning menetluslikke asjaolusid.
Teabe õigusliku aluseta salastamine (§ 316)
Uus paragrahv 316 keelab teabe õigusliku aluseta salastamise või valel alusel, tasemel või tähtajaga salastamise, kui eesmärgiks on takistada kuriteo või muude asjaolude tõendamist. Karistuseks on rahaline karistus või ühe- kuni viieaastane vangistus (juriidilisele isikule rahaline karistus).
Vastutusest vabanemise piirangud (§ 230 ja § 316 lg 3)
Uute sätete kohaselt ei vabane isik vastutusest, kui pärast süüteo toimepanemist teabe salastatus kustub või salastamise aluseid muudetakse.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tugevdasid 01.01.2008 jõustunud Karistusseadustiku muudatused oluliselt riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset Eesti õigusruumis. Seadusesse lisati uued lisakaristused juurdepääsu- ja töötlemisõiguste äravõtmiseks nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele ning täpsustati vastutust teabe avalikustamise eest. Samuti kriminaliseeriti teabe õigusliku aluseta salastamine tõendamise takistamise eesmärgil ning sätestati põhimõte, et hilisem salastatuse kustumine ei vabasta toimepanijat kriminaalvastutusest.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS