Käesolev artikkel annab põhjaliku ja praktilise ülevaate Eesti Vabariigi Karistusseadustiku olulistest muudatustest, mis jõustusid 01.01.2006. Need muudatused täpsustavad lisakaristuste kohaldamist, riiklike sümbolite kaitset ning menetlusosaliste kohustusi kohtumenetluses, pakkudes kodanikele ja õigusspetsialistidele vajalikku teavet kehtiva õigusruumi ja karistusmäärade kohta.
Karistuste kohaldamise ja tähtaegade täpsustused
Karistusseadustiku üldosa muudatused toovad kaasa olulisi täpsustusi karistuste kohaldamisel. Kõige märkimisväärsem muudatus puudutab juhtimisõiguse äravõtmist ja lisakaristuste tähtaegu.
- Paragrahvi 50 lõige 1, mis reguleeris sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuritegude eest, on uuest redaktsioonist täielikult kustutatud.
- Paragrahvi 55 lõiget 1 on muudetud selliselt, et lisakaristuse laienemine põhikaristuse kandmise ajale kehtib nüüd lisaks vangistusele ka aresti puhul ning hõlmab ka kohtuvälise menetleja otsusega määratud tähtaegu.
Karistamise aluse tehniline täpsustus
Paragrahvi 56 lõikes 1 tehti väike tehniline muudatus seoses õienduse kellaajaga (muutus 14:45-st 14:50-ks), kuid paragrahvi sisuline tekst karistamise aluste ja isiku süü arvestamise kohta jäi samaks.
Riiklike sümbolite kaitse ja Eesti lipu kasutamine
Seaduses ajakohastati riiklike sümbolitega seotud terminoloogiat ja karistatavaid tegevusi, et tagada parem kooskõla riiklike regulatsioonidega.
- Paragrahvis 245 asendati senine termin 'Eesti Vabariigi riigilipp' täpsema terminiga 'Eesti lipp'.
- Paragrahv 271 nimetati ümber 'Eesti lipu kasutamise korra rikkumiseks'. Uue sõnastuse kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga Eesti lipu heiskamisele või selle värvikombinatsiooni kasutamisele esitatud nõuete rikkumise, samuti lipu kaubamärgina kasutamise eest.
Õigusemõistmise vastased süüteod ja menetluskohustused
Menetlusosaliste kohustusi ja vastutust valeandmete esitamise eest on oluliselt laiendatud ja täpsustatud, hõlmates nüüd erinevaid kohtumenetluse liike.
- Paragrahvis 318 sätestatud tunnistaja, kannatanu ja tõlgi kohustuste täitmisest keeldumise sätet laiendati kriminaal- ja väärteomenetluse kõrval ka tsiviilkohtu- ja haldusmenetlusele.
- Paragrahv 320 kannab nüüd pealkirja 'Valeütlus ja valevanne'. Lõikes 1 sätestatakse karistus ka tsiviilkohtumenetluses menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vale vara nimekirja või sissetulekute ja kulude arvestuse esitamise eest.
Kaitseväeteenistusalaste terminite ühtlustamine ja muud muudatused
Seadustikus viidi läbi ulatuslik terminoloogiline muudatus, millega asendati senised kaitseteenistusega seotud mõisted kaitseväeteenistuse mõistetega.
- Paragrahvides 431, 434, 435, 439 ja 440 asendati sõnad 'kaitseteenistus' ja 'kaitseteenistusalane' sõnadega 'kaitseväeteenistus' ja 'kaitseväeteenistusalane'.
- Paragrahvis 350 muudeti tähtsate isiklike dokumentide loetelu, eemaldades sealt kaitseteenistuse tunnistuse.
- Paragrahvis 186 parandati kirjaviga, asendades sõna 'kolmeeaastase' korrektse sõnaga 'kolmeaastase'.
- Paragrahvis 417 parandati trükiviga sõnas 'võib' (varem vigaselt 'vƵib').
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõid 01.01.2006 jõustunud Karistusseadustiku muudatused kaasa olulisi täpsustusi mitmes valdkonnas. Täielikult kaotati juhtimisõiguse äravõtmist reguleeriv paragrahvi 50 lõige 1 ning täpsustati lisakaristuste tähtaegu aresti ja kohtuvälise menetleja otsuste puhul. Riiklike sümbolite osas asendati riigilipu mõiste Eesti lipuga ning täpsustati selle kasutamise nõuete rikkumise karistatavust. Õigusemõistmise valdkonnas laiendati valeütluste ja ütlustest keeldumise sätteid tsiviil- ja haldusmenetlustele ning kehtestati vastutus valevande eest. Lisaks ühtlustati kaitseteenistusega seotud terminid kaitseväeteenistuse mõistetega ja eemaldati tähtsate isiklike dokumentide loetelust kaitseteenistuse tunnistus.
Õigusaktid
- Karistusseadustik KarS