Käesolev ülevaatlik artikkel käsitleb Eesti käibemaksuseaduse olulisi redaktsioonilisi muudatusi, mis jõustusid ja hakkasid kehtima alates 01.07.2021. Toome teieni täpse võrdluse vana ja uue seaduse teksti vahel, mis puudutab eelkõige kaugmüügi määratlusi, internetipõhiste kauplemiskohtade uusi kohustusi ning erinevate käibemaksuga maksustamise erikordade rakendamist, pakkudes ettevõtjatele praktilist kasu seaduse nõuete täitmisel.
Kaugmüügi mõistete ja käibe tekkimise koha muudatused
Seaduses tehti olulisi muudatusi kaugmüügiga seotud mõistetes ja käibe tekkimise koha määramisel. Paragrahvi 2 lõikes 9 asendati senine mõiste 'kaugmüük' mõistega 'ühendusesisene kaugmüük'. Varasemas redaktsioonis tähendas see kauba toimetamist teise liikmesriiki registreerimata isikule, kuid uues redaktsioonis loetakse ühendusesiseseks kaugmüügiks ka juhtumeid, kus kauba võõrandaja sekkub kaudselt kauba toimetamisse.
Lisaks lisati paragrahvi 2 lõikesse 9 täiesti uus mõiste 'ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük', mida eelmises redaktsioonis ei eksisteerinud. See reguleerib kaupade võõrandamist ja toimetamist ühendusevälisest riigist ühenduses asuvale registreerimata isikule, sealhulgas võõrandaja kaudse sekkumise korral.
- Paragrahvi 9 lõike 1 punktis 1 asendati senine sõnastus kaugmüügi kohta uue tingimusega, mille kohaselt on käibe tekkimise koht Eesti, kui kaup imporditakse Eestis asuvale saajale imporditud kauba kaugmüügi erikorra alusel.
- Paragrahvi 9 lõike 1 punkt 2 ja lõike 2 punkt 1, mis reguleerisid teise liikmesriigi isiku kaugmüüki Eesti isikule, tunnistati uues redaktsioonis kehtetuks.
- Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 4 lisati uus säte, mille kohaselt ei ole käibe tekkimise koht Eesti, kui maksustatakse kasutatud kauba, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete erikorra alusel teisest liikmesriigist Eestisse müüdavat kaupa.
Internetipõhiste kauplemiskohtade uued kohustused
Uue redaktsiooniga kehtestatakse täiendavad kohustused isikutele, kes võimaldavad kaupade müüki internetipõhise kauplemiskoha kaudu. Paragrahvi 4 lõikesse 1 lisati kaks täiesti uut sätet, mida varasemas seaduses ei olnud:
- If a person facilitates, via an electronic marketplace, the distance selling of goods imported from third territories in consignments of an intrinsic value not exceeding 150 euros, that person is deemed to have received and supplied those goods themselves.
- Kui kauplemiskoha kaudu võimaldatakse väljaspool ühendust asuval maksukohustuslasel võõrandada ühenduses asuvaid kaupu registreerimata isikule, loetakse samuti, et kauplemiskoht on kaubad ise soetanud ja võõrandanud.
Seoses sellega täiendati paragrahvi 36 lõiget 1 uue punktiga 7, mis kohustab internetipõhist kauplemiskohta omavat isikut pidama arvestust oma kauplemiskoha kaudu võimaldatud tehingute kohta ja säilitama neid andmeid kümme aastat alates käibe toimumise aasta lõpust.
Maksukohustuslasena registreerimine ja piirmäärad
Oluliselt muudeti registreerimiskohustuse tekkimise aluseid ja piirmäärasid välisriigi isikutele. Paragrahvi 19 lõikes 4 muudeti senist korda:
Eelmises redaktsioonis tekkis teise liikmesriigi maksukohustuslasel registreerimiskohustus Eestis, kui kaugmüügi käibe väärtus ületas kalendriaasta algusest 35 000 eurot. Uues redaktsioonis tekib registreerimiskohustus siis, kui teise liikmesriigi isiku kauba ja teenuse käive kokku ületab kalendriaastal 10 000 eurot.
Paragrahvi 19 lõige 5, mis reguleeris aktsiisikauba kaugmüügi registreerimiskohustust Eesti füüsilisele isikule, tunnistati täielikult kehtetuks.
Paragrahvi 20 lõiked 8 ja 9, mis võimaldasid registreerimist enne piirmäärade ületamist asukohariigi kinnituse alusel, tunnistati samuti kehtetuks.
Käibemaksumäärad, maksuvaba import ja väärtuse määramine
Seaduse muudatustega kaotati senine väikesemõõduliste saadetiste maksuvabastus ja muudeti imporditava kauba väärtuse määramist:
- Paragrahvi 17 lõike 1 punktis 9 tunnistati kehtetuks säte, mis vabastas käibemaksust kuni 22-eurose väärtusega kaubasaadetise impordi.
- Paragrahvi 17 lõike 1 punktis 11 lisati uus maksuvabastus imporditavale kaubale, mis maksustatakse imporditud kauba kaugmüügi erikorra alusel, kui tollile esitatakse vastav registreerimisnumber.
- Paragrahvi 15 lõike 3 punktis 15 kehtestati uus nullprotsendiline käibemaksumäär kaubale, mis võõrandatakse internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule, kui teda loetakse kauba soetajaks.
Paragrahvi 13 lõiget 3 täiendati uute sätetega kuni 150-euroste saadetiste maksustatava väärtuse arvutamiseks, mis hõlmab kauba tegelikku väärtust ning impordiga seotud veo- ja kindlustuskulusid, kui need on eraldi märgitud.
Uued käibemaksuga maksustamise erikorrad
Paragrahv 43 nimetati ümber 'Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorraks'. Varasem redaktsioon reguleeris vaid elektroonilise side ja elektrooniliselt osutatavate teenuste erikorda.
Lisaks kehtestati täiesti uued erikorrad:
- Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikord (§ 43), mida kohaldatakse kuni 150-eurostele saadetistele (välja arvatud aktsiisikaubad).
- Imporditud kauba eest käibemaksu deklareerimise ja tasumise erikord (§ 43), mis võimaldab kaudsel esindajal või kauba valdajal koguda käibemaksu kaubasaajalt ja tasuda seda koonddeklaratsiooni alusel järgmise kuu 16. kuupäevaks.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toob Käibemaksuseaduse muudatus alates 01.07.2021 kaasa põhimõttelised muudatused e-kaubanduse maksustamises. Kaotati senine kuni 22-eurone imporditavate saadetiste maksuvabastus ning kehtestati uued ühendusesisese ja ühendusevälise kaugmüügi reeglid. Internetipõhised kauplemiskohad loetakse teatud tingimustel ise kauba soetajaks ja võõrandajaks, millega kaasneb kümneaastane andmete säilitamise kohustus. Samuti lihtsustatakse maksude deklareerimist uute erikordade kaudu, asendades senise 35 000-eurose piirmäära uue ühtse 10 000-eurose piirmääraga teise liikmesriigi isikutele.
Õigusaktid
- Käibemaksuseadus KMS