Käesolev artikkel annab väga põhjaliku ja detailse ülevaate alates 01.01.2020 jõustunud Eesti käibemaksuseaduse muudatustest, mis toovad kaasa olulisi praktilisi täpsustusi paljudele ettevõtjatele. Uued reeglid puudutavad eelkõige nõudmiseni varu uut määratlemist, investeeringukulla mõiste muutmist ning ühendusesisese käibe aruandlust, pakkudes maksumaksjatele senisest palju selgemaid juhiseid igapäevaseks korrektseks asjaajamiseks ja deklareerimiseks.
Nõudmiseni varu uued reeglid ja mõiste
Alates 01.01.2020 on käibemaksuseadusesse lisatud täiesti uued sätted, mis reguleerivad nõudmiseni varu. Varasemas seaduse redaktsioonis sellist mõistet ega erikorda ei eksisteerinud.
Nõudmiseni varu (§ 2 lg 3) on kaup, mis toimetatakse teise liikmesriiki järgmistel tingimustel:
- Kaup toimetatakse teise liikmesriiki eesmärgiga see seal 12 kuu jooksul võõrandada sealsele registreeritud maksukohustuslasele vastavalt kokkuleppele.
- Kauba saaja ja tema registreerimisnumber on kauba saatjale teada.
- Kauba saatjal ei ole sihtriigis asukohta ega püsivat tegevuskohta.
- Saatja peab kauba üle arvestust ja kajastab andmed ühendusesisese käibe aruandes.
Käibe tekkimine ja erandid
Uute sätete kohaselt ei loeta nõudmiseni varu toimetamist teise liikmesriiki koheselt ühendusesiseseks käibeks (§ 7 lg 2 p 12) ega soetamiseks (§ 8 lg 3 p 14).
If Eestist teise liikmesriiki toimetatud nõudmiseni varu ei võõrandata 12 kuu jooksul arvates kauba teise liikmesriiki saabumisest, loetakse ühendusesisene käive tekkinuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval (§ 7 lg 3). Samamoodi loetakse Eestisse toimetatud nõudmiseni varu ühendusesiseselt soetatuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval (§ 8 lg 7), välja arvatud juhul, kui kaup on selle aja jooksul tagasi toimetatud liikmesriiki, kust kaup lähetati.
Investeeringukulla määratluse muutmine
Seadusemuudatusega täpsustati investeeringukulla mõistet paragrahvis 2 lõikes 10. Varasemas redaktsioonis puudus nõue, et kullakang või -tahvel peab olema kullaturgudel heakskiidetud kaaluga, mis uues redaktsioonis on lisatud.
Kuldmüntide puhul asendati senine subjektiivne kriteerium, mille kohaselt münti ei tohtinud müügiks pakkuda numismaatilisel eesmärgil, konkreetse hinnapiiranguga. Uue sätte kohaselt ei tohi kuldmündi müügihind ületada rohkem kui 80 protsendi võrra mündis sisalduva kulla vabaturu hinda.
Tehingute ahelad ja aruandluse kohustused
Uue redaktsiooniga lisati seadusesse reeglid järjestikuste tehingute ahela kohta (§ 9 lg 4 ja lg 5), kus kaup toimetatakse otse esimeselt müüjalt viimasele ostjale. Varasemas redaktsioonis selliseid erisätteid ei olnud.
Samuti täiendati aruandluse ja arvestuse kohustusi:
- Ühendusesisese käibe aruande esitamise kohustus (§ 28 lg 1 p 1) laieneb nüüd ka nõudmiseni varu toimetamisele teise liikmesriiki, sealhulgas soetaja muutumisel või kauba tagasitoomisel.
- Maksukohustuslane on kohustatud pidama nõudmiseni varuga seotud tehingute ja toimingute arvestust (§ 36 lg 1 p 6).
- Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (§ 36 lg 5), asendades senise pika ja detailse seadusesätte.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad alates 01.01.2020 jõustunud käibemaksuseaduse muudatused kaasa mitmeid olulisi täpsustusi ja uusi kohustusi ettevõtjatele. Peamiseks uuenduseks on nõudmiseni varu kontseptsiooni ja sellega seotud maksuvabastuste ning aruandluskohustuste lisamine seadusesse. Samuti on täpsustatud investeeringukulla definitsiooni, asendades senise numismaatilise eesmärgi piirangu selge hinnapiiranguga vabaturu hinna alusel. Lisaks on kehtestatud uued reeglid tehingute ahelas osalevatele edasimüüjatele ning lihtsustatud igapäevase käibemaksuarvestuse pidamise korra sätestamist seaduses, mis muudab reeglid selgemaks.
Õigusaktid
- Käibemaksuseadus KMS