Alates 01.01.2019 jõustusid käibemaksuseaduse olulised muudatused, mis täpsustavad vautšerite käsitlust, elektrooniliste teenuste käibe tekkimise kohta ning imporditava põhivara deklareerimise tingimusi. Käesolev ülevaade aitab ettevõtjatel ja raamatupidajatel mõista uue redaktsiooniga kaasnevaid praktilisi muudatusi ning kohandada oma maksukäitumist vastavalt uutele nõuetele.
Vautšerite maksustamise uued reeglid
Alates 01.01.2019 lisati seadusesse täiesti uus vautšerite maksustamise regulatsioon. Eelmises redaktsioonis vautšereid puudutavad erisätted puudusid.
Seaduse § 2 lõikega 13 sätestatakse vautšeri mõiste ja selle liigid:
- Vautšer on instrument, mida kauba võõrandaja või teenuse osutaja on kohustatud vastu võtma tasuna või osana tasust.
- Vautšerina ei käsitata instrumenti, mis annab üksnes allahindlust, kuid ei anna õigust kaupa soetada või teenust saada.
- Üheotstarbeline vautšer: väljastamise ajal on teada nii käibe tekkimise koht kui ka tasumisele kuuluv käibemaksusumma.
- Mitmeotstarbelise vautšeri puhul ei ole väljastamise ajal käibe tekkimise koht või käibemaksusumma teada.
Lisaks sätestab uus § 4 lõige 1 üheotstarbelise vautšeri üleandmise reeglid. Vautšeri üleandmist enda nimel tegutseva isiku poolt käsitatakse kauba võõrandamise või teenuse osutamisena. Teise isiku nimel tegutsedes käsitatakse seda üleandmisena selle isiku poolt, kelle nimel tegutsetakse.
Uue § 11 lõike 2 kohaselt tekib üheotstarbelise vautšeriga seotud käive vautšeri üleandmise päeval või enne seda laekunud makse ulatuses.
Uue § 12 lõike 1 kohaselt on mitmeotstarbelise vautšeri maksustatav väärtus selle eest makstud tasu või selle puudumisel vautšerile märgitud rahaline väärtus.
Rakendussätte § 46 lõike 22 kohaselt kohaldatakse vautšerite uut regulatsiooni üksnes alates 01.01.2019 väljastatud vautšeritele.
Elektrooniliste ja sideteenuste käibe tekkimise koht
Olulised muudatused puudutavad elektroonilise side ja elektrooniliselt osutatavate teenuste käibe tekkimise koha määramist mittemaksukohustuslastele osutatavate teenuste puhul.
Sellega seoses tunnistati kehtetuks senised sätted § 10 lõike 2 punktis 12 ja § 10 lõike 4 punktis 10, mis reguleerisid vastavalt Eestis ja teises liikmesriigis asuvale mittemaksukohustuslasele osutatavate teenuste käibe tekkimise kohta.
Selle asemel lisati seadusesse uus paragrahv § 10 (pealkirjaga 'Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht'), mis sätestab järgmised reeglid:
- Käibe tekkimise koht on Eesti, kui teenust osutatakse Eestis asu- või elukohta omavale mittemaksukohustuslasele (§ 10 lg 1).
- Käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui välisriigi isik osutab teenust teisest liikmesriigist ja sellise teenuse käive ei ületanud eelmisel ega jooksval kalendriaastal 10 000 eurot (§ 10 lg 2).
- Kui teise liikmesriigi isiku nimetatud käive ületab kalendriaastal 10 000 eurot, kohaldatakse Eesti käibe tekkimise koha reeglit alates ületamise päevast (§ 10 lg 3).
- Eesti teenuseosutaja puhul ei ole käibe tekkimise koht Eesti, kui teenust osutatakse teises liikmesriigis asuvale mittemaksukohustuslasele (§ 10 lg 4).
- Eesti teenuseosutaja käibe tekkimise koht on siiski Eesti, kui teenuseosutaja asub ainult Eestis ja selliste teenuste käive teistesse liikmesriikidesse ei ületanud eelmisel ega jooksval kalendriaastal 10 000 eurot (§ 10 lg 5).
- Nimetatud 10 000 euro piirmäära täitmisel võib Eesti teenuseosutaja määrata käibe tekkimise koha teises liikmesriigis vähemalt kaheks kalendriaastaks (§ 10 lg 6).
Seaduse § 1 lõike 1 punkti 3 muudatusega täpsustati maksu objekti sätet, lisades viidete hulka uue § 101 lõike 4.
Seaduse § 10 lõike 5 punktis 7 muudeti sõnastust, täpsustades, et elektroonilise side teenus peab olema elektroonilise side seaduse tähenduses.
Lisaks tehti väiksemaid kirjavahemärkide muudatusi (semikooloni asendamine punktiga) sätetes § 10 lõike 2 punktis 11 ja § 10 lõike 4 punktis 9.
Imporditud kauba deklareerimine ja erikorra muudatused
Muudatused puudutavad ka imporditud kaubalt arvestatava käibemaksu deklareerimist käibedeklaratsioonis (§ 38).
Tunnistati kehtetuks § 38 lõike 2 punktid 2 ja 3. Varasemas redaktsioonis pidid deklareerimiseks olema täidetud tingimused, et 0-protsendiline käive moodustab vähemalt 50% kogukäibest (p 2) ja maksudeklaratsioonid on esitatud üksnes elektrooniliselt (p 3). Uues redaktsioonis neid tingimusi enam ei ole.
Seoses sellega muudeti ka § 38 lõiget 2, kus põhivara importimise puhul ei pea maksukohustuslane vastama enam punktides 1–3 nimetatud tingimustele, vaid üksnes punktis 1 nimetatud tingimusele.
Elektrooniliste teenuste maksustamise erikorra (§ 43) osas muudeti lõike 1 punkti 1. Varem kohaldati erikorda ühendusevälise riigi isikule, kes ei olnud registreeritud maksukohustuslasena. Uue sõnastuse kohaselt peab ühendusevälise riigi isiku ettevõtte asukoht olema väljaspool ühendust ja tal ei tohi olla ühenduses püsivat tegevuskohta.
Samuti muudeti § 43 lõiget 3. Varasemalt ei rakendatud erikorda liikmesriigis, kus erikorda rakendav isik oli registreeritud maksukohustuslasena. Uue sätte kohaselt ei rakenda Eestis asukohta või püsivat tegevuskohta omav maksukohustuslane erikorda Eestis ega teises liikmesriigis, kus asub tema püsiv tegevuskoht.
Lisaks sätestab uus § 37 lõige 1 arve väljastamise kohustuse maksukohustuslasele ja ühendusevälise riigi isikule, kes rakendab §-s 43 sätestatud erikorda.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes tõi 01.01.2019 jõustunud käibemaksuseaduse redaktsioon kaasa olulised muudatused vautšerite maksustamises, eristades ühe- ja mitmeotstarbelisi vautšereid ning kehtestades neile selged reeglid. Samuti lihtsustati põhivara importimisel käibemaksu deklareerimise tingimusi ning uuendati elektrooniliste ja sideteenuste käibe tekkimise koha reegleid mittemaksukohustuslastele osutatavate teenuste puhul, kehtestades uue 10 000 euro suuruse piirmäära. Need muudatused nõuavad ettevõtjatelt oma arveldussüsteemide ja maksupraktikate ülevaatamist.
Õigusaktid
- Käibemaksuseadus KMS