Alates 1. jaanuarist 2013 jõustusid olulised käibemaksuseaduse muudatused, mis toovad kaasa täpsustusi teenuse käibe tekkekoha määramisel ja arvete väljastamise korras. Need muudatused aitavad Eesti ettevõtjatel paremini mõista oma maksukohustusi piiriüleste tehingute puhul ning ühtlustavad arvetel nõutavaid kohustuslikke märkeid, muutes igapäevase raamatupidamise lihtsamaks.
Teenuse käibe tekkimise koha muudatused (§ 10)
Käibemaksuseaduse paragrahvi 10 täiendati uute sätetega, mis reguleerivad transpordivahendite ning huvi- ja lõbusõidulaevade üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmist registreerimata isikutele.
- Paragrahvi 10 lõikele 2 lisati punkt 6, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See sätestab, et teenuse käibe tekkimise koht on Eesti, kui transpordivahend antakse üürile, rendile või kasutusvaldusesse registreerimata isikule, kelle asu- või elukoht on Eestis, või kui huvi- või lõbusõidulaev antakse Eestis üürile registreerimata isikule ja teenuse osutaja asukoht on Eestis.
- Paragrahvi 10 lõikele 4 lisati punktid 42 ja 43, mida eelmises redaktsioonis samuti ei olnud. Need punktid sätestavad, et teenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti, kui transpordivahend antakse üürile registreerimata isikule, kelle asu- või elukoht on välisriigis, või kui huvi- või lõbusõidulaev antakse välisriigis üürile registreerimata isikule ja teenuse osutaja asukoht on välisriigis.
Maksukohustuslase kohustused arvestuse pidamisel (§ 36 lg 4)
Paragrahvi 36 lõiget 4 muudeti, et ajakohastada arvete säilitamise reegleid.
Eelmises redaktsioonis oli sätestatud, et maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane võib valida arvete säilitamise koha tingimusel, et ta teeb arved või arvetel säilitatava informatsiooni maksuhaldurile viimase soovil viivitamatult kättesaadavaks. Kui arvete säilitamise koht oli väljaspool Eestit, oli ta kohustatud maksuhaldurit arvete säilitamise kohast teavitama.
Uues redaktsioonis on sätestatud, et maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane võib valida arvete säilitamise koha ja viisi tingimusel, et ta teeb arved või arvetel säilitatava informatsiooni maksuhalduri soovil ning juhul, kui arvel kajastatud tehingult või toimingult arvestatud käibemaksu summa kuulub tasumisele teises liikmesriigis, ka teise liikmesriigi pädeva asutuse soovil viivitamata kättesaadavaks.
Arvete väljastamise kohustus ja tähtajad (§ 37 lg 1 ja lg 2)
Paragrahvi 37 täiendati kahe uue lõikega, mis reguleerivad arvete väljastamist ja tähtaegu.
- Uus lõige 1 sätestab, et kui käibe tekkimise koht on Eesti, on maksukohustuslane kauba võõrandamise ja teenuse osutamise korral kohustatud väljastama nõuetele vastava arve. Arve tuleb väljastada ka juhul, kui käibe tekkimise koht on ühendusevälises riigis või kui teise liikmesriigi isikule osutatakse teenust, mis kuulub maksustamisele saaja liikmesriigis (välja arvatud juhul, kui saaja väljastab arve ise). Varasemas redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
- Uus lõige 2 sätestab, et kauba ühendusesisese käibe korral või teise liikmesriigi maksukohustuslasele teatud teenuste osutamisel on maksukohustuslane kohustatud väljastama arve kauba lähetamisele või teenuse osutamisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks. Varasemas redaktsioonis sellist sätet ei olnud.
Arvete sisu ja kohustuslikud märkused (§ 37 lg 8 ja § 41 lg 5)
Paragrahvi 37 lõike 8 punkte muudeti oluliselt, asendades viited direktiividele selgete eestikeelsete märgetega.
- Punktis 1 oli eelmises redaktsioonis sätestatud, et viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul ning viidet direktiivi sättele ei tule märkida teenuse puhul, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti. Uues redaktsioonis on teenuseid puudutav erand eemaldatud ja sätestatud on vaid, et viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul.
- Punktis 2 asendati eelmises redaktsioonis nõutud viide direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 194 või 196 uues redaktsioonis märgega „pöördmaksustamine”, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning seaduse §-s 411 nimetatud juhtudel.
- Punktis 6 asendati eelmises redaktsioonis nõutud viide seaduse §-le 40 või direktiivi artiklile 306 uues redaktsioonis märgega „kasuminormi maksustamise kord – reisibürood”.
- Punktis 7 asendati eelmises redaktsioonis nõutud viited erikordadele uues redaktsioonis märgetega „kasuminormi maksustamise kord – kasutatud kaubad”, „kasuminormi maksustamise kord – kunstiteosed” või „kasuminormi maksustamise kord – kollektsiooni- ja antiikesemed”.
- Punktis 8 muudeti viidet, eemaldades eelmises redaktsioonis olnud tehnilise viite 'RT I 2008 58 324 13096340 2009-01-01'.
- Lõikele 8 lisati uus punkt 9, mida eelmises redaktsioonis ei olnud. See nõuab lõike 5 alusel arve koostamisel märget „endale arve koostamine”.
- Lõike 8 viimast lõiku muudeti. Eelmises redaktsioonis võis kogu lõikes 8 sätestatud viite asendada muu selge märkega. Uues redaktsioonis võib muu selge märkega asendada ainult lõike 8 punktides 1, 3–5 ja 8 nimetatud viited.
- Paragrahvi 41 lõiget 5 muudeti. Eelmises redaktsioonis pidi arvele olema märgitud, et kauba soetaja arvestab käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksuna. Uues redaktsioonis asendati see nõue kohustusega lisada arvele märge „pöördmaksustamine”.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes toovad 1. jaanuaril 2013 jõustunud käibemaksuseaduse muudatused kaasa palju selgemad reeglid transpordivahendite rendi käibe tekkekoha määramisel ning lihtsustavad oluliselt arvete vormistamist. Paljud senised keerulised viited Euroopa Liidu direktiividele asendatakse arvetel lihtsate eestikeelsete märgetega nagu „pöördmaksustamine” ja erinevad kasuminormi maksustamise märkused. See muudaf igapäevase arvelduse läbipaistvamaks, lihtsustab maksuhalduritega suhtlemist ning vähendab vigade tekkimise võimalust raamatupidamises, tagades ettevõtjatele kindluse seaduse korrektseks täitmiseks.
Õigusaktid
- Käibemaksuseadus KMS